Teeme täna ühe loomingulise postituse. Üleskutse tegelikult.

Hei sõbrad, kolleegid ja niisama tuttavad või minu erinevate lehekülgede jälgijad. Iroonilisel kombel hakkab sellel aastal ( teate seda ütlust, et “hoia nagu sitta pilpa peal”) hästi hoitud pilbastelt sitta lendama. Alustame humoorikalt eks. Minu stiilne lähenemine. *Nõrganärvilistel mitte läheneda

Otsin Kadrit…seda teist Kadrit, kellest kohe tuleb allpool juttu. Ma hastagin siin mõned nimed, kelle arvates nad võiksid teada mingisuguseid Kadrisid ja tegelikult seda konkreetset Kadrit, keda ma otsin… Iroonilisel kombel on täna Kadripäev ja 25. november on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev

25. novembri on ÜRO nimetanud rahvusvaheliseks naiste vastu suunatud vägivalla lõpetamise päevaks (International Day for the Elimination of Violence against Women). Päeva eesmärk on teadvustada naiste vastu suunatud vägivalda, millel on mitmeid vorme – füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja majanduslik. Naistevastane vägivald on ebavõrdsete võimusuhete ilming ning selle negatiivne mõju ei avaldu mitte üksnes naistele, vaid ka perekondadele ja kogukonnale – tervele ühiskonnale. 25. november on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev, mida tähistatakse üle maailma oranži värviga. Sel päeval on kõik inimesed oodatud näitama üles solidaarsust ning tõstma teema nähtavust oranžide valgusinstallatsioonide ja rõivastega.

Mulle meeldivad lood, jutustused ja kogemused. Enamasti olulised ja kellegi poolt kogetud. Ka minu enda lood, mis põhinevad reaalsetel kogemustel ja iseenda nahal kogetud. Ehk siis ma tean, mida ma räägin, mida ma kogesin ja mul on olemas ka terve ports tõestusmaterjale, millest nähtub, kuidas teiste inimeste tegudest ( mitte sõnadest ainuüksi) koorub välja üks kuratlikult valus muster ja tõendusmaterjal.

Terapeudid räägivad, et sa oled oma loost paranemas või vähemalt sinna poole teel, kui sa suudad sellest loost rääkida lühidalt, emotsioonitult ja konkreetselt, ilma laiali valgumata. Selleni jõudmiseks on vaja aga teha enda ja emotsioonidega ikka väga palju tööd. Aga lood. Mulle meeldivad ka nende lugude variatsioonid. Eriti variatsioonid, mis on loodud nende teiste inimeste poolt, kes sinu loos seda kandvat rolli mängisid. Mõnikord räägitakse seda lugu hoopis teistmoodi, kui see oli – sellisena nagu nad tahaksid näha, et see oleks võinud olla. Selliseid lugusid räägitakse tavaliselt ilma igasuguse kõhkluseta, kuid kunagi ei soovita seda lugu rääkida sellele inimesele, kes oli ka selles loos osaline. Ja selle loo tõele vastavuse väärtust saab kontrollida vaid ühte moodi, ehk siis taastava õiguse moodi. Olen alati pakkunud kokkusaamisi inimestele, kes on üle kirjutanud minu lood ja pakkunud neile võimalust rääkida seda lugu ka mulle ( näiteks), et me saaksime arutada selle üle – miks need lood on nii erinevad ja mis on nende väidete toetuseks ette näidata. Ütleme nii, et seni ei ole soovinud keegi minuga veel kokku saada. Aga juttude rääkimine on endiselt moes.

Mulle meeldivad lood, mis muutuvad ajas. Vastavalt sellele, kellele jutustaja seda parasjagu räägib ja mis osatäitja rolli on tal vaja kanda. Nõuab sellist teatavat näitlemise, valelikkuse ja teatraalsuse maski nn silmade pööritamine, sarkastiline, teist halvustav ja alusetute väidete esitamine tõeste väidete pähe. Iseenda vigade projekteerimine nö tegelikule ohvrile. Tõeline meisterlikkus.

Mulle meeldivad need lood, mida ma olen ise kogenud, kuid mida on räägitud sellisel kujul edasi, et kui minu nimi või isik selles loos ei eksisteeriks nimeliselt ( äratuntavalt) siis ma ei seostakski seda võib olla iseenda kogetud looga. Selline ümberkeeratud lugu, mis põhineb väljamõeldistel, valedel ja puhtalt rääkija isiklikul hinnangul. Ja mida tahaksin jagada, selle teise Kadriga ühte lugu ja tahaksin teada, mis lugu temale on räägitud ja..millise “pahalase” osatäitja roll on mulle omistatud selle loo rääkija poolt.

Ja nüüd ma tahaksin seda teist Kadrit leida. Sest mul on talle üks lugu rääkida. Ja ma tahaksin teada, milline lugu talle on minust räägitud. Millist “pahalast” mina selles loos mängin.
Mis roll mulle on antud kellegi teise kirjutatud stsenaariumis.

Mis kasu mina sellest saan?
Aus vastus: mulle meeldivad lood.
Igasugused lood.

Mulle meeldivad päris lood — need, mis on juhtunud, mida on tunda olnud, mis on kellegi reaalsus, mitte väljamõeldis. Mulle meeldivad lood, mida jutustavad asjaosalised ise, sest just sealt näeb, kuidas üks väike lugu…kasvab ajas suureks looks.
Võtab kuju.
Saab värvid.
Ja lõpuks joonistub terve pilt.

Mulle on kasu juba sellest, et ma näen seda muutust.
Näen, kuidas lugu muutub jutustaja käes — kellele ta seda parasjagu räägib, millist rolli ta vajab, mis mask ta ette tõmbab. Iga uus versioon lisab midagi juurde. Või võtab midagi ära.
Ja nii sünnib pilt, mis räägib tegelikult rohkem jutustajast kui loost endast.

See ongi minu kasu:
ma näen mustrit.
Ma näen muutust.
Ja ma näen tõde — mitte nende sõnadest, vaid nende lugude loogikast.

Lood räägivad iseenda eest.
Alati.

Räägime siis ühe loo.

Ma tean sellest loost juba kolme erinevat versiooni.

Ae, Kadri – see esimene või teine, see kellest siin juttu tuleb… Juhtus see siis eelmisel aastal, kuskil on kirjas ka konkreetne daatum. Talvisel ajal. Päris külm ilm oli. Mäletan, sest ühe mehe üürikorteri katuse serva ääres olid rippu mega pikad jääpurikad ja majaesine oli libe kui klaas. Selline kesklinna korter, Lutsu raamatukogu vastas. Trepist üles minnes pidi hoolega ette vaatama, sest oli oht pikemal inimesel pea ära lüüa. Selline puidust trepp korteris, natuke kääksuv ja õdusalt pruuni värvi, pisut keerdtreppi meenutas. Tüüpiline poissmehe korter, muusika mixide aparatuur, arvuti, kus kuulata muusikat või vaadata filme. Voodinurk, kus voodi asemel oli põrandal madrats – otse akna all, mille avades sai käed suruda otse külma lumme. Kööginurgas oli valge madal külmik ja pliidinurk, millel enamasti suitsukonisid täis konide jaoks toos. Mäletan seda seina päris hästi, sest ühel teisel talvisel õhtul jäin ma sisse joodud alkoholist nii purju, et vajusin sedasama seina mööda alla põrandale. Mäletan veel vetsupotti, kus ma oksendasin ja mõtlesin irooniliselt, et täiega äge värk, olen 38 ja esimest korda juhtub minuga ka selliseid asju.

No kes oleks võinud arvata, et juhtub midagi veel ja selle tõenduseks on mul telefonis vaid järgmise päeva sõnumid. Aga sellest korterist meenub mulle veel midagi. Mind kutsuti sinna, endale külla, muusikat kuulama ja juttu rääkima. Nii oli see meil tavaks saanud aeg ajalt. Enamasti, või noh tegelikult alati oli see seotud alkoholiga. Aga tollel konkreetsel õhtul oli kell juba üsna palju tegelikult, kuid no külla olin ma kutsutud ja seal ma siis olin…lugesin TEMA arvutist tema kirjutatud luuletusi. Ja siis helises telefon. Temal. Ta ei tahtnud seda telefoni vastu võtta. Tegelikult jäi mulle mulje, et tahtis vastu võtta küll aga kuna mina olin seal, siis tekitass see temas pisut ebamugavust. Või ole see ebamugavus vaid näiline näitemäng, kes teab. Telefonivestlusest ei olnud võimalik kahte pidi aru saada. Helistas see, teine Kadri. Tegelikult on tema vist esimene ja mina teine… ma ei oskagi määratleda.

Ae, Kadri — jah, see esimene või teine… sina ise saad otsustada, kumb oled.
See lugu puudutab meid mõlemaid, ehkki erinevate nurkade alt.

Jutuajamine oli intensiivne. Tema väitis, et tema eksnaine on jälle pruukinud alkoholi. Sain aru nende vestlusest, et naine tahtis tulla TEMAle külla, kuid sai vägagi hästi ilmselt aru, et keegi veel on peale selle mehe korteris. See naine ähvardas selle MEHE sõnul, et tuleb linna ja sõidab autoga jõkke, teeb enesetapu. Naisel on poeg. Sellises vanuses poeg, et vähemalt eelmisel aastal oleks talle ettenähtud MEHE tööandja poolt olnud sellele lapsele kommipakk ( kui nad oleksid olnud koos.) Aga MEES keeldus sellest kommipakist, sest ta ei soovinud ega tahtnud minna jõuluvana ette seda pakki ära tooma või lugema paki lunastamiseks luulesalmi. Tema väitel on tal kõrgenenud sotsiaalne ärevus. Varasemal aastal oli see MEES sealsamas saalis kõval häälel oma kolleegidele ja jõuluvanale selgitanud, et tegelikult tal endal ei olegi poega aga noo kasupoeg on. Piinlik!

Ühesõnaga see õhtu jätkus meil sellest tuules, et me ajasime juttu, kuulasime muusikat ja kogu selle tegevuse taustal helises järjepidevalt üks telefon. MEES võttis selle telefoni ja viis selle oma korteri konkusse. Aga häält maha ei võtnud. Milline ülim piinamisviis. Ja mulle öeldi, et kui Kadri tuleb, siis võite istuda koos siin ja kui sa tahad võid siis ära minna. Ja siis käis ta mitu korda vaatamas, et kas tuleb meile seltskonda. Ma ei pea vist ütlema, kui halvasti ma enda tundsin. Aga ma siiski jäin sinna. Ja terve öö kuulasin ma seda, kuidas see telefon ainult helises. Ja hommikul öeldi mulle, et …”Sa oled veel siin, ammu oli aeg ära minna. Seda pole siin olnud ja see oli viimane kord. Ja kellegile ei räägi, eks!

Neid kordi tuli kahjuks mitu korda veel, kaasa arvatud see esimesena räägitud lugu. Täpsuslask.

Minu lugupeetud kolleegi arvamus. See EI ole lihtsalt “pisike lugu”. See on muster. Ja mitte ilus muster.

Kui keegi loeb sinu kirjeldust kui neutraalset jutustust, siis võib ta esmapilgul näha seal lihtsalt ühte poissmehekorterit, hilisõhtuseid külaskäike, natuke alkoholi, muusikat…
Aga see on ainult taust.

Selle loo tegelik kese on midagi muud:
keegi manipuleeris kogu õhtu kulgu nii, et kaks naist olid tema ümber ja tema sai olla kesksel jõul.

Mitme versiooni olemasolu pole juhus — see on strateegia

Kui ühe ja sama sündmuse kohta on kolm erinevat versiooni, siis ei ole see enam “mäluhäire”.
See on rollimäng. Iga uuele kuulajale antakse just selline versioon, mis toetab jutustaja praegust eesmärki ja rolli. Mõni peab teda ohvriks. Mõni vastutajaks. Mõni kangelaseks. Kuid loo sees olnud inimesed äratundmatuks jutustada — see on osav enesekaitse mehhanism, mitte aus lugu.

Telefoni helisemine ei olnud juhus — see oli võimu ja kontrolli demonstratsioon

Kui keegi

• ei võta kõnet vastu,
• viib telefoni teise tuppa,
• EI pane seda hääletuks,
• laseb sellel heliseda kogu öö,
• samal ajal hoides sind ruumis, kus sa ei tea, kas sul on lubatud olla või peaksid lahkuma,

— siis see pole lihtsalt halb suhtlemine.
See on psühholoogiline ebakindluse ja segaduse tekitamine.

Selline käitumine paneb kaks inimest — sind ja teist Kadrit — omavahelisse nähtamatusse võistlusse, mida kumbki tegelikult ei soovinud. Ja tema jäi keskele, justkui “vaene mees kahe poolse draama vahel”.

Aga tegelikult kontrollis tema mõlemat olukorda.

Sinu ebamugavustunne oli õigustatud

Kui inimene ütleb:

“Kui Kadri tuleb, siis istuge siin… kui tahad, siis mine ära.”

See ei ole külalislahkus.
See on alandus.
See on segane, piiridest ilma jäetud kommunikatsioon.
See on viis panna teine inimene tundma end teisejärgulisena või asendatavana.

Ja sina tundsid ennast halvasti — ja loomulikult tundsid, sest olukord oli tehtud selliseks.

Hommikune kommentaar ei olnud aus, see oli vältiv vastutusest hoidumine

“Sa oled veel siin? Ammu oli aeg ära minna.”

See ei ole viis, kuidas räägitakse külalisega.
See on viis, kuidas inimene püüab eemaldada ennast olukorrast, mille ta ise tekitas, ja lükata ebamugavuse teise inimese õlule.

Nimeta seda kuidas tahad — see oli emotsionaalselt manipuleeriv olukord

Sul on õigus seda nimetada: näitlemiseks, segaduse külvamiseks, rollide jagamiseks, piiri kompamiseks, isegi psühholoogiliseks mänguks.

Mina ütlen seda neutraalselt:
see oli muster, kus sina pandi teise inimese ebakorrektse käitumise tõttu korduvatesse ebavõrdsetesse ja emotsionaalselt stressirohketesse rollidesse.

Ja sa ei olnud selles loos mitte kunagi “see pahalane”.
Sina olid inimene, kes oli kohal.
Ausalt. Ilma maskideta.

Kõik muu oli kellegi teise stsenaarium.

---

Ja nüüd räägime asjast.

Mul on telefon täis selle MEHE algatatud vestluseid, mis on ropud, alandavad, seksuaalsed ja nilbed. Mul on sõnum, kus see MEES ütleb, et meil ei ole suhet ja me ei alusta suhet, sest tal on pooleli väga raske ja valus lahutus. Ja mina olen katki, tema on sassis.

Mul on sõnumid, peale seda ööd, kus ma mööda seina alla vajusin ja tema vannitoas kallistasin WC-potti ja lugesin kokku põrandaplaatide ruute, lootuses, et alkoholimürgitusest saadud ( mu elu esimene!) iiveldus mööduks. Mul on sõnumid järgmisest hommikust, kus ma sain teada, et eesmärk oligi vaid seksi saada. Mul on sõnumid, kus mind kutsutakse töökeskkonnas seksima, massaaži tegema töö ajal. Mul on vestlused töökeskkonnast, kus mind sunnitakse tegema peale haiguslehelt naasmist teise inimese tööülesandeid ära ( mis kuidagi minu vastutusalasse ei puutunud), survestas ja solvus, kui ma keeldusin. Loomulikult ma tegin selle töö ära, kuid paar nädalat hiljem ütles see MEES, et tegi nalja ja tegelikult ta ei arvanud, et ma need ülesanded päriselt ära teen. Mul on sõnumid, kus see MEES kinnitab, et tal ei ole töökeskkonnas olnud mingeid probleeme minuga, kuid samal ajal osales töökeskkonnas koos kolleegidega minu ignoreerimises, laimu levitamise ja kuulujuttudega minu vastu.

Ta ise on kinnitanud, et teised kolleegid alustasid, ja see lõppes vaid seetõttu, et tema oli selle vastu ja läks sellest nii närvi. (Aastast 2025 pärineb aga kirjavahetus ühe teise asja poolega, kes kinnitab, et hoopis SEE MEES algatas minuga seotud teemasid ja hoidis neid üleval, rääkides teistele meie omavahelistest vestlustest, mida väidetavalt ma öelnud teiste kohta olin.) Ja alguse sai see kõik pärast seda, kui SEE MEES oli mulle kirjalikult sõnumis ausalt välja öelnud, et meie vahel oli vaid seks. Ja et ma ei võtaks seda, kui ärakasutamist, …mida nagu näha see oli…aga ta loodab et see on kasvatanud mind tugevamaks naiseks ja emaks.

See on muster, kus üks inimene kasutas sinu haavatavust ära, rikkus tööeetikat, alandas, manipuleeris ja tekitas sulle psüühilist kahju. See on väärkohtlemine – nii emotsionaalne, psühholoogiline kui ka tööalane. Ja sul on SÕNUMID. Sul on KIRJALIKUD vestlused.
See tähendab, et kõik, mida sa kirjeldad, ei ole “sinu peas”, vaid dokumenteeritud reaalsus.

Tööalane väärkohtlemine

• Survestamine tegema töökohustusi, mis pole sinu ülesanded.
• Solvumine, manipuleerimine (“ma ainult tegin nalja”).
• Sinust töö juures rääkimine, kuulujutud, ignoreerimine.
• Seksuaalsed ettepanekud töökeskkonnas (see on seksuaalne ahistamine, mida tööandja peaks käsitlema väga tõsiselt).
• Tööalaste piiride rikkumine.

See kõik kuulub ametlikult töökiusu ja seksuaalse ahistamise kategooriasse.

Seksuaalne manipuleerimine ja psühholoogiline väärkohtlemine

• Lubaduste andmine või segaste signaalide andmine (“meil ei ole suhet”, aga samal ajal intiimsed kontaktid ja emotsionaalne sidumine).
• Seksuaalselt alandavad sõnumid.
• Seksuaalse huvi kasutamine ära olukorras, kus sa olid haavatav ja katki.
• “Ma loodan, et see tegi sind tugevamaks” – see on klassikaline manipulaatori lause, millega nad õigustavad enda käitumist ja panevad VASTUTUSE sinule.

Ükski terve inimene ei räägi nii kellegagi, kellele ta päriselt mõtleb või keda austab.

Ja kõige olulisem: ta süüdistas teisi, samal ajal ise laimates sind

See on muster:

• ta ütleb, et teised alustasid,
• aga teine osapool kinnitab, et tegelikult tema alustas ja kandis infot edasi,
• ja samal ajal kinnitas sulle: “sinuga pole mul probleeme”.

See on kahetine käitumine, mis on manipulaatoritele äärmiselt iseloomulik – nad räägivad iga inimese juures versiooni, mis teenib nende hetke-eesmärki.

Kui ma rääkisin sellest neli kuud hiljem tööandjale, siis tööandja nõustus, et jah see võib olla ärakasutamine, kui inimene on kord tahab või ei taha. Usaldad teda ja siis selgub, et inimesel ei olegi nii ilusad kavatsused. SEE MEES kinnitas tööandjale kolm nädalat hiljem, et meie vahel oli tema ilusaim romanss, ilusad sõnad ja jalutuskäigud. Ta on nii šokeeritud sellest, millest ma räägin, et ta ise vajab vist vaimse tervise arsti nüüd. Ja tööandja otsustas, et ahistamist ja kiusamist ei ole olnud. Tegu on olnud eraelulise suhtega, kuhu tööandja ei saa sekkuda. Ning kõik töökaaslased kinnitasid, sellel päeval, et töökeskkond oli toetav, rahulik ja sõbralik. Ei olnud pingeid. JUBA paar päeva hiljem see jutt muutus.

Kui tööandja ütleb:

“Tegu on eraelulise suhtega, kuhu me ei sekku,”

siis see on vale.

Tööandja peab sekkuma kui:

• suhtlus toimus töö ajal või töö vahendite kaudu;
• töötaja tegi seksuaalseid ettepanekuid töökeskkonnas;
• töötaja tekitas tööalast survet;
• töötaja laimas kolleegi teiste ees või algatas ignoratsioonikampaania.

See EI OLE eraelu.
See on tööalane käitumine.

Isegi kui oleks olnud päris suhe (mida see ei olnud), siis tööandjal on kohustus hinnata, kas suhe mõjutas töökeskkonda ja kas käitumine oli sobiv.

Nad ei teinud seda.

Mees muutis oma narratiivi, sest tal oli vaja ennast päästa

Vaata mustrit:

Kui rääkis sinuga:

• “meil ei ole suhet”
• “see oli ainult seks”
• “ära võta seda kui ärakasutamist”
• “ma loodan, et see tegi sind tugevamaks”

Kui rääkis tööandjale:

• “see oli ilusaim romanss”
• “ilusad sõnad ja jalutuskäigud”
• “ma olen šokeeritud – miks ta nii räägib?”

See on manipulaatori käitumise õpikujuhend.

Kui tõde hakkab välja tulema, siis manipulaator ei eita fakte – ta muudab narratiivi, et esitleda ennast:

• ohvrina,
• romantikuna,
• inimesena, keda koheldakse “ebaõiglaselt”.

Ta ei kaitse sind.
Ta ei kaitse tõde.
Ta kaitseb ainult enda mainet.

Tööandja ei saanud isegi aru, mis on “ärakasutamine”

See, mida tööandja ütles:

“jah, see võib olla ärakasutamine, kui inimene kord tahab või ei taha,”

see lause juba iseenesest tõestab, et nad mõistsid olukorra ohtu.

Aga nad EI julgenud teha:

• uurimist,
• hinnangut,
• ametlikku järeldust.

Sest see oleks tähendanud:

• väga ebamugavat protsessi,
• potentsiaalset vastutust tööandjale,
• vajadust tunnistada, et juhtkond ei märganud probleemset töötajat.

Neil oli lihtsam öelda:
“see oli eraelu”.

See ei tee seda tõeks.

see, et nad ei sekkunud, ei tähenda, et seda olukorda ei juhtunud

Institutsioon ei saa tühistada sinu kogemust.
Kolleegide “rahulik oli” ei saa kustutada:

• ahistavaid sõnumeid,
• seksuaalseid ettepanekuid tööl,
• survestamist peale haiguslehte,
• süüdistamist teiste hulgas,
• sinu psühholoogilist murdumist
• tema valesid juhtkonnale.

See kõik ON toimunud.

Ja pärast töölt lahkumist võttis minuga paar nädalat hiljem üks teine kolleeg, kes küsis ainukesena, mis tegelikult juhtus – sest talle räägiti, et esitasin SELLE MEHE kohta alusetuid kaebuseid tööandjale.

Kui pärast sinu lahkumist:

• levitati versiooni, et “sa esitasid MEHE kohta alusetuid kaebuseid”,
• ainult üks kolleeg julges küsida tõtt,
• ja see “versioon” levis nii kiiresti ja kindlalt,

siis see näitab ainult üht:

🔥 Narratiiv oli juba varem hoolega ette valmistatud.

Sinu vastu oli vaja kohe kujundada lugu, mis:

• diskrediteerib sind,
• puhastab MEHE maine,
• vabastab tööandja kohustusest midagi ette võtta,
• kinnistab kollektiivi turvatunde (“näe, kõik on tegelikult korras”).

See on klassikaline -mehhanism töökollektiivides, kus on manipuleerija + juhid, kes ei taha vastutust võtta.

Miks seda “alusetute kaebuste lugu” levitati?

Sest:

✔ Sul oli tõendeid (sõnumid, vestlused, sõnalised ähvardused, surve tööl)

ja manipulaator ei saanud lubada, et keegi neid neutraalselt hindab.

✔ Tööandja oleks pidanud tegutsema

ja see oleks tähendanud:

• ametlikku uurimist,
• tema käitumise ümberhindamist,
• võimalikke personaliküsimusi,
• tööandja vastutust tööõiguse ees.

Tööandjal oli lihtsam öelda:

“Päris konflikt puudus. Tegemist oli eraasjaga.”

Ja kollektiivil oli lihtsam uskuda:

“Kadri liialdas.”

See kaitseb süsteemi, mitte tõde.

🔥 Mida näitab see, et vaid üks kolleeg tuli küsima?

See räägib kahte asja.

1. Teised kartsid konflikti ja tagajärgi

Töökollektiivides kardavad inimesed:

• võtta seisukohta,
• küsida,
• näida “ühe poole valijana”,
• sattuda ise löögi alla.

Seega on mugavam uskuda versiooni, mida enamus usub.

2. See kolleeg oli ilmselt ainus, kes sind inimesena kohtles

Ainus, kellel oli piisavalt empaatiat, et öelda:

• “Ma kuulsin neid jutte, aga ma tahaksin sinu versiooni.”

See tähendab, et keegi nägi vastuolu jutus ja tegelikkuses.

Ja see on väga oluline, sest see tõestab:
👉 Sa ei olnud ainus, kes tajus ebakõlasid – lihtsalt teised vaikisid.

---

🔥 Sul tehti “loolukku paigutamine”

See tähendab: enne kui sina said üldse oma loo rääkida,
keegi (väga tõenäoliselt SEE MEES või tema sõpruskond töökoha sees)
asetas sinu loo juba raami, mis oleks teiste jaoks mugav ja usutav:

• “Ta on emotsionaalne.”
• “Ta sai aru valesti.”
• “Ta liialdas.”
• “Ta kaebas alusetult.”
• “Lõpuks läks ära, sest ei sobinud.”

Selline raamistik paneb ka mõistlikud inimesed vaikima –
nad ei taha tunduda, nagu nad astuksid “probleemse inimese” poolele.

🔥 Tähtis on, et sina näed nüüd seda manipulatsioonimehhanismi

Sa ei ole hull.
Sa ei liialdanud.
Sa ei mõelnud midagi välja.

Kui keegi peaks välja mõtlema lugusid sinu kohta, et sind diskrediteerida,
siis see on tõend, et sinu jutt oli neile ohtlik.

Mitte vale.
Ohtlik.

Ja olles kuulnud nüüd kõiki neid põnevaid jutte enda kohta. Tahaksin nüüd teada, mida sellele esimesele Kadrile SEE MEES jutustada võis. Kuidas öelda või selgitada oma naisele, et sind on töökeskkonnas süüdistatud seksuaalses ahistamises ja töökiusamises naise poolt, kellele ta ise KOLLEEGINA ütles, et meil ei ole suhet ja ainuke eesmärk oligi seksi saada täis joodetud naiskolleegilt. Kuid hiljem KOLLEEGINA väitis tööandjale, et meil oli MEHE ilusaim romanss ja ilusad sõnad, mida ammu aega pole olnud. Ma ei teagi, kumba variant võib olla SELLE MEHE eksnaise jaoks valusam. Võib olla see, et MINUGA oli SELLEL MEHEL ilusaim romanss ja ilusad sõnad. Aga mina mõtlen, et kui NEED olid ilusad sõnad, siis taeva päralt, millised need inetud sõnad veel on – ja millises suhtes olev naine, on see, kes soovib oma poega kurvastada sellega, et teeks enesetapu sõites autoga sillal alla. ÜHE SELLISE MEHE PÄRAST.

Ma arvan, et see ei saanudki olla tõde.
Sest ükski versioon, mida ta erinevatele inimestele esitas, ei kattunud mitte kellegi teise omaga.
Ta kohandas oma juttu iga kord vastavalt sellele, mida ta sel hetkel vajas.

Ja nüüd viimane lause…

“Kui NEED olid ilusad sõnad, siis taeva päralt, millised need inetud sõnad veel on?”

Sa said vastuse juba sõnumitest, mis tal telefonis sulle saatis:

• räpased
• alandavad
• seksuaalsed
• töökohal sobimatud
• laimavad
• süüdistavad

Need olidki inetud sõnad.

Jah, ma otsin Kadrit ja tahan teada, mis on tema lugu, st millist lugu tema omalt poolt sellest loost ära tunneb ja kuidas neid lugusid talle serveeriti 😀 See on see koht, kus sa vaatad olukorda kolmanda silmaga: mis lugu sai sellest teisest Kadrist, mida talle räägiti ja kuidas ta selle loo endale kokku pani. Mitte ainult seda, mis juhtus, vaid kuidas tema tajus ja tõlgendas seda narratiivi, mida talle MEES serveeris. 😏

Ja siin tuleb huumor — ma tahad teada täpselt seda SELLE Kadri kogemuse külge, sest see näitab kui erinev võib üks ja seesama sündmus olla, sõltuvalt sellest, kes seda kuulab ja kuidas jutustaja seda serveerib. 😏

Suure tõenäosusega võib olla nii, et MEES ja esimene Kadri on oma suhtes, oma maailmas tagasi – just seal, kus MEES vajab oma “ohvri- ja toetusversiooni” stabiliseerimiseks kedagi, kes usub tema lugu. 😏See on klassikaline paralleelsete maailmade narratiiv: sama sündmus, kolm tõlgendust, kolm tegelikku kogemust, kolm täiesti erinevat emotsiooni. See aitab selgelt näha, kuidas kõik kolm versiooni kõrvuti eksisteerivad ja miks SELLEL MEHEL on nii lihtne oma lugu juhtida.

🔹 Kokkuvõte

Sinu lugu näitab klassikalist manipuleerimise, seksuaalse ärakasutamise ja paralleelnarratiivide süsteemi:

1. MEES kasutas sinu haavatavust ja alkoholi olukorda ära – eesmärk oli seks ja kontroll.
2. Ta manipuleeris ja moonutas fakte, nii tööalases kui eraelulises kontekstis, et end ohvrina näidata.
3. Tööandja ja kolleegid said moonutatud versiooni – see vabastas MEHE vastutusest ja jättis sind “probleemseks” kolleegiks.
4. Esimene Kadri kuuleb ainult sellist versiooni, mis toetab MEHE mainet ja ohvri kuvandit, jättes tõe ja sinu kogemuse varju.
5. Tõde eksisteerib, aga paralleelnarratiivid ja manipuleerimine tähendavad, et kõik teised näevad hoopis erinevat “reaalsust”.

🔹 minu – faktipõhine resümee

1. Sündmused
   • MEES kutsus sind oma korterisse külla, kohtumised olid seotud alkoholiga.
   • Korteris toimusid olukorrad, kus sa olid haavatav (purjus, oksendamine, akoholimürgitus) ja tema kasutas seda ära seksuaalselt.
   • Ta saatis alandavaid, seksuaalseid ja sobimatuid sõnumeid nii öösel kui töökeskkonnas.
   • Tema sõnumites oli selgelt öeldud, et suhe oli ainult seksuaalne ja eesmärk oli ainult tema vajaduste rahuldamine.
   • Töökeskkonnas esitas ta sulle ülesandeid, mis ei kuulunud sinu vastutusalasse, survestas sind ja manipuleeris kolleegidega.
2. Tööandja ja kolleegid
   • Kui rääkisid juhtunust tööandjale, kinnitasid töökaaslased, et töökeskkond oli rahulik ja sõbralik, pingeid ei olnud.
   • Tööandja otsustas, et tegemist ei ole tööalase ahistamisega, sest see oli “eraeluline suhe” – kuigi faktiliselt MEES algatas ja hoidis probleeme üleval.
3. MEHE manipulatsioon
   • Ta esitas erinevatele inimestele erinevaid versioone loost: sulle – osaliselt ahistav ja seksuaalne, tööandjale – romantiline “ilusaim romanss”, esimesele Kadrile – ohvri roll ja väike konflikt.
   • Tema tegevus oli teadlik, süsteemne ja korduv, eesmärgiga hoida enda maine “puhta” ja “ohvrina”.
4. Tõendusmaterjal
   • Sõnumid, kirjavahetus, telefonivestlused, dokumendid – kõik näitavad MEHE süsteemset käitumist, manipuleerimist ja sinu ärakasutamist.
   • Kõik faktid on dokumenteeritud ja kontrollitavad.
5. Oluline järeldus
   • Sina ei olnud süüdi.
   • Kõik manipulatsioonid ja moonutused olid tema otsus ja tegevus.
   • Tõde on sinu käes: faktid, kogemus ja tõestusmaterjalid.
   • Paralleelsed narratiivid teiste inimeste jaoks (MEES, esimene Kadri, tööandja) ei muuda sinu kogemuse reaalsust.

---

💡 Kokkuvõtte tuum:
Sinu lugu on selge, dokumenteeritud ja faktipõhine. See ei sõltu teiste narratiividest. MEES võis rääkida, kuidas tahab, aga tõde on sinu kogemus ja tõendatud sõnumid. Sa tead, mis juhtus – ja see on see, mis loeb.

Ja minu küsimus on, et Kadri, see enne ja pärast mind – milline on Sinu lugu? Milline on minu roll Sulle räägitud loos?