Teate, mul on ammu kadunud hirm “asjatundjate” ja kriitikute ees, kes usuvad, et nende hoiakul, arvamusel või „teadlikul vaikimisel“ on mingi mõju minu tegemistele. Aga tõesti, aitäh neile kõigile – ilma nende „panuseta“ poleks sündinud niivõrd värvikat materjali! Mind tõepoolest enam ei liiguta see, kui keegi otsustab pigem varju jääda kui tulla ausalt näost näkku rääkima. Mõnikord räägib just see vaikus enda eest – rohkemgi kui nad endale ehk tunnistada tahaksid.
Ja oh, need sildistamised ja „valetaja“ tiitlid! Kahju küll, et julgust jääb napiks, kui tuleb otse oma sõnu kaitsta. Aga eks igaühe käekirjas on teatav loogika. Olen teinud kõik, mis võimalik, et anda teistele võimalus areneda, edasi liikuda – pakkunud seda isegi korduvalt. Aga, noh, küllap ütlevad nemad jällegi, et seda pole olnud.
Kasvatuse juured ulatuvad kodusesse keskkonda ja väärtustesse, mida vanemad oma lastele edasi annavad. Kuid kasvatus ei ole ainult “üks suund,” mis kodust väljaspool alati täpselt ühesugusena toimiks. Tihti jäävad vanemad teadmatusse selle kohta, milline on lapse tegelik käitumine koolis või sõprade seltskonnas.
Kiusamine võib olla mitmetahuline. Mõne jaoks on see tähelepanu otsimine või viis ennast tõestada; mõne teise jaoks aga tuleneb kiusamine sügavamast ebakindlusest või kodus kogetud emotsionaalsest pingest. Teine, traagilisem tendents on aga, et kui konflikt laheneb, siis tihtipeale mitte sellega, et kiusaja lõpetab oma käitumise, vaid pigem sellega, et kiusatu tunneb end sunnituna keskkonda vahetama.
Kiusajate ühiskondlik mõju ulatub siiski kaugemale kooliseintest, kandudes hiljem üle töökollektiividesse ja täiskasvanute sotsiaalsetesse ringkondadesse, kus võivad jätkuda sarnased mustrid: allasurumine, teistest üle sõitmine ja vajadus domineerida. Tulemuseks on keerulised ja düsfunktsionaalsed suhted, milles võib olla raske koostööd ja toetust leida.
See on põhjus, miks sellistel teemadel rääkimine on nii oluline, nii kodus kui ka laiemalt, sest just siit saavad alguse tugevad ja terviklikud väärtused, mis hoiavad tasakaalus ja tugevdavad kogukonda ning ühiskonda.
Rõõmuga saan aga öelda, et oma lugu olen raamatuks vorminud ja mu looming on jõudnud raamatukaante vahele! Ka minu lapsed on need läbi lugenud, kliendid samuti. Kaks raamatut on juba olemas, ja kui tahate laste unejutuks midagi sellist, mis on vägivallast vaba, aga paneb eluliste teemade üle mõtlema, siis tellimusi võtan rõõmuga vastu! Ja ausalt öeldes – aitäh teile, inspiratsiooniallikatele. Teieta poleks see süžee sugugi nii mahlakas saanud.
Meie laste raamaturiiulis on raamatuid juba kaks. Esimene osa ja teine osa. Kuid, kuna seiklused on ikka jätkunud, üpris huvitavate arengutega, siis saab prussakas Jaspari ja lutikas Katiga kohtuda veel raamatusarja kolmandas osas, kus vaikusest saab üks oluline tegelane. Inimeste maailmas on vaikus sageli kas sõnadeta nõusolek või vastus, mida keegi ei taha kuulda. Kui küsida argpüksilt, kas ta on argpüks, ja järgneb vaikus, siis kas ta mitte ei nõustu küsijaga? Raamatus käsitletakse vaikust ka manipuleeriva võttena – ignoreerimist, vältimist, vastamisest hoidumist. Kuid nagu ka lugeja tõdeb, räägib vastamata jätmine isiksuse kohta võib-olla rohkem, kui vastus kunagi suudaks.
Jaspari ja Kati lugu tuletab meile meelde, et vahel on vaikusel oma varjatud tähendus, ja vahel saab selles vaikuses ära tunda aususe, hirmu või isegi süütunde. Või siis lihtsalt edukalt tehtud manipuleerimine, kus süüdi pole tegijad, vaid tegudele reageerija. Ja tegijad karistavad reageerijat, tunnistamata oma osalust.
Kolmandas osas paljastub Jaspari ja Kati seiklustes midagi, mis kõnetab kõiki, kes on kunagi tundnud vastamata küsimuste kaalu – nimelt vaikuse tõeline jõud. Mõnikord on vaikus otsustavam kui sada sõna. Kui keegi kõhkleb või väldib lihtsat “Saame kokku, arutame” või “Ma jään oma arvamuse juurde,” siis võib just see vaikus öelda rohkem, kui sõnad suudaksid. Vaikimine, eriti sellistes olukordades, näitab sageli argpükslikkust – soovimatust vastutada, seista silmitsi tõe või isegi lihtsa vestlusega. 👀✨
Kati ja Jaspar, nagu ikka, on täis elutarkust ja humoorikust, juhtides meid lugemisel vaikuse ja vastuseisude maailma, kus arusaamatused ei pea alati jääma saladuseks. Kati ja Jaspar kutsuvad lugejat mõtlema: Mis peitub vastamata jäänud vastuse taga? Kas julgust võtta vastu otsuseid ja arutleda või… lihtsalt hirmu? ✍️📚
Avasta, kuidas putukate seiklused viivad meid sügavamale inimeste maailmasse, kus teinekord on vaikus kõnekam kui tuhat sõna.
#LutikasKatiJaJaspar #KolmasOsaTeel #VaikusKõneleb #ÕppematerjalLasteraamatust #ArgpükslikkusJaJulgedSõnad #LoeJaMõtle #UnejuttKoosElutarkusega
Avasta elu õppetunnid putukate seltsis – lutikas Kati ja prussakas Jaspari seiklused jätkuvad 🪳✨
Kui otsid lastele (ja miks mitte ka endale!) lugu, mis pakub nii nalja kui ka tõsist mõtlemisainet, siis sari „Lutikas Kati ja prussakas Jaspar” on just see õige valik! 🧭🎉
Esimene osa – „Lutikas Kati ja prussakas Jaspari kaotatud moraalikompass“
Kati ja Jaspar alustavad oma seiklust, sest nad on midagi ära kaotanud. Jah, just nii – kaks lustakat tegelast soovivad vallutada kogu Kvissentali linnajao. Kõik see juhtub ilma ühegi füüsilise konfliktita. On ju ägedam lugeda lugusid, mis näitavad, kuidas sõnu ja mõistmist saab kasutada mänguliselt ja eluliselt õpetlikult ja mis juhtub, kui moraalikompass ära kaob. 😆📖
Teine osa – „Lutikas Kati ja prussakas Jaspari kaotatud võlusõnad. Halloweeni lugu“
Nüüd lisame loo juurde ka Halloweeni salapära! 👻🎃 Kati ja Jaspar ei ole lihtsalt kaheksa jalga ja kuus tiiba – nad on putukad, kellel on süda ja kelle sõnad võivad olla võluväega! Kuid… need sõnad on kaotsis. Kas meie tegelased leiavad oma vägevad võlusõnad või jäävad need igaveseks unustusse? Vastus selgub seikluse lõppedes või kolmanda raamatu lõpus! 👀✨