Traumaatilist sündmust võib inimese elus määratleda kui olukorda, mis on tekkinud ootamatult ja millel on psüühikale tugev mõju.

Traumaatilise sündmuse järgselt satub inimene kriisi, mis koosneb erinevatest etappidest ja kus vajadused ning toimetuleku protsessid on erinevad. Traumaatilise sündmuse järgselt on sageli kadunud turvalisus ja kahanenud usk eluga toime tulla. Kriisi võivad vallandada õnnetused ja traumad, kuid ka raske diagnoosi teada saamine, tervisliku olukorra halvenemine, plaanitust pikemale haiglaravile jäämine ja isegi laiaulatuslik töökiusamine

Kriisis esinevad etapid: šokk, varajane reaktsioon faas, hiline reaktsioonifaas ja toibumise faas e ümberorienteerumine. Üksik etappide kestus võib kõikuda ja need võivad esineda ka samaaegselt. Juhtunu on jätnud oma jäljed, kuid on loodud tasand, millelt on võimalik edasi minna. See on uute võimaluste leidmise ja valikute tegemise aeg. Mälestused juhtunust moodustavad tervikliku loo, kuhu on haaratud ka emotsioonid, mis aga enam häiri ega takista elamist. Traumaatiline sündmus saab selles osalenud elus oma tähenduse.

Trauma on mõiste, mida kasutatakse seisundi kohta, kus psühholoogiline valu on väga tugev, kus traumaatilised kogemused, tunded või mõtted jäävad meelde või kehasse kinni.

Kui inimene on traumaatilise kogemuse läbi elanud ja jõudnud toibumise faasi, kus mälestused juhtunust moodustavad tervikliku loo, mis enam ei häiri ega takista edasi minna. Siis saab ta oma loo ausalt ja otse kirja panna ja on tekkinud valmidus jagada teistega oma lugu.

Kellelgi pole õigust tulla oma traumast taastujale tulla ütlema, et see mida ta koges, tundis või mõtles oli tema meelest vale.

Kollektiivsest töökiusamisest taastujale ei öelda, et igas töökollektiivis esineb töökiusamist. Kasvata endale paks nahk.

Samuti pole kiusaja asi öelda, kas kiusamine toimus või mitte

Niisamuti ei ole lööja kohaks öelda, et ohver sai natuke haiget.

Või seksuaalsete kommentaaride tegija töökohal selgitab, et tegelikult oli tal täielik romanss oma kolleegiga ja tema meelest tema küll midagi kohatut pole teinud ega öelnud.

Eelnevalt saadetud vastustes on Tööinspektsioon meile selgitanud töökiusu olemust ja avaldumisvorme, kuid hinnangu selles osas, kas juhtumil on tegemist töökiusuga, saab esmalt anda töötaja ise, kes nende olukordadega kokku puutunud on.

Pakume septembrist koolitusi väiksematele kollektiividele, räägime mis on töökiusamine, kuidas hoida vaimset tervist ja kuidas lahendada konfliktisituatsioone töökeskkonnas, kus töökiusamist ei tunnistata või leitakse, et ohver peab kasvatama endale “paksu naha”. Vanema põlvkonna jaoks on mõiste “töökius” mingi imeloom. Paljude jaoks on see loomulik käitumine ja nad ei saa arugi, et midagi valesti on, kui aastakümneid nende käitumist keegi tauninud pole. Teame, et sellistel teemadel end väga koolitada ei taheta, sest “nende asutuses selliseid asju ju ei ole.” Jagan Teiega oma lugu ja pakume individuaalselt võimalust rääkida Sinu oma lugu ja aitame selgusele jõuda, miks see olukord või probleem Sinu kehasse kinni on jäänud.