…ja enda tutvustamiseks kasutan oma instagrami lehte e- visiitkaardina @pisiketikkergrupp
Tere! mina olen Kadri. See on minu isiklik blogi, kodulehekülg ja enda tutvustamiseks kasutan oma instagrami lehte.
Ma olen pisut omamoodi mõtetega ja kuna olen introvert, terve oma elu nö ülemõtleja. Seda siis keskkonnast tingituna – selline ülearenendus ohtutunnetus,- ennetus programm minu peas. Analüüsib kõike ja kõiki. Ka juba juhtunud olukordades, toimub analüüs veel pikka aega tagantjärgi, kus küsimused peavad saama vastuse. Protsess kestab, kuni juhtunust on küsimuste- vastuste põhiselt pilt koos. Keegi ( leid internetist), on jäänud meelde, et ülemõtlejale ei tasu valetada, seda pärast piinlikum valetajal on pärast. Olen alati rõhutanud ( ja seda alati põhjusega), et hindan kõrgelt otsekohesust ja ausust, seda nii isiklikes vestlustes kui sotsiaalsetes suhtes, nt töökeskkonnas.

Aitäh, et oled jõudnud siia – minu lehele. Mulle väga meeldiks, kui sa hakkaksid mind jälgima aga kuna usaldus ei sünni üleöö, siis ma loodan, et ma jagan siin edaspidi sulle huvipakkuvat infot, et minu isiklik lehekülg võiks olla üks neist, mis sulle päriselt meeldib.
Minu kirjutamise teekond sai alguse juba lapsepõlves, varasemalt jätkus see koos lastega nende unejutte kirjutades ja viimased paar aastat olen vaimse tervise toetaja soovituse kirjutanud eneseteraapilistel eesmärkidel ja suvel õppisin uurivat ajakirjandust ning alustasin prooviks esimene uurimistööga.
Siin lehel edaspidigi jagan oma päevaseid tähelepanekuid, päevapirne ja mõtteid, mis minu peast tahavad, et ma neid jagaks. Kirjutan oma raamatutest ja loomingulistest protsessidest oma peas. Mõnes kohas kutsun teid appi, et siis avaldage julgelt arvamust. Peagi tuleb üks vahva koostöö – väljakutse, võtke sellest siis kindlasti osa, sest auhind on minu meelest päris hea! Toon välja oma uurimistöö, etappide kaupa ja kutsun teid ka selles arvamust avaldama, kogemusi jagama. Samuti jagan edaspidi tähelepanekuid ja kogemusi sellest, kuidas on olla lapsel enda ja vanema soovil olla koduõppel ja mida õpib ja võidab sellest laps, vanem ja tegelikult kogu perekond.
Ma olen alati teinud asju teistmoodi, omamoodi. Vales järjekorras, mõne arvates. Näiteks ma enne läksin õppima eriala, sain lapse ja lõpetasin eriala kooli, olles väikese poja ema. Ma sain enne lapsevanemaks, kui abiellusin. Minu uus eriala valis mind enne seda, kui ma seda valdkonda läksin kooli õppima. Kui ma tunnustusega kooli lõpetasin, sattusin töökiusu alla ja töölt lahkudes, aktiveerus endiste kolleegide järel tegevusena minu ülemõtlemine ja sain kogeda ka jätkuvat kisu pärast töölt lahkumist. Õppisin kogemusnõustamist, alushariduse pedaoogikat, uurivat ajakirjandust ja vahetasin valdkonda, tegin totaalse kannapöörde ja valisin oma esimese õpitud eriala, et jätkata tööturul võimalikult aktiivsena. Praegu olen liitunud nö vabatahtlikkuse alusel oma uute tuttavatega, kellega väärtushinnangud ja hoiakud elule on samaväärsed. Nulltolerants igasugusele vägivallale. Peame oluliseks nalja ja naeru. Elus on seda piisavalt ja tegelikult iga päev. Tuleb vaid osata ise see üles leida.
Stand up etendused on minu jaoks selline mõnus äratundmisrõõm. Aitab kohati mõrudad pillid alla neelata ja selle peale siis mõni hea nali visata, kui elu sulle sidruneid annab. Stand up, sellest ma räägin ka kindlasti veel eraldi, et kuidas ma siia jõudsin.
Ma hiljuti sattusin instagrami rambivalgusesse. Et tahtsin hakata püüdma nö “jälgijaid”. Ja mingi hetk ma sain aru, et see ei ole mina. Ma ei ole soovinud kunagi teha, midagi kellegile meeldimise pärast. Ma teen asju sellepärast, et mulle need asjad meeldivad. Ma ei pea oluliseks seda, et ma pean kellegile meeldima selleks, et ma saaksin oma asja paremini teha. Ma saan oma asja teha ka siis, kui ma kellegile ei meeldi, sest neid inimesi, keda päriselt minu tegevus, teenused ja tooted huvitavad on olemas väljaspool virtuaalmaailma selline arvestatav arv – et ma saan tegeleda asjadega, mis on meeldivad ja neile ka tähendust, vaheldust ja kasutegurit pakuvad.
Siis ma mõistsin, et minu lehel tegelikult puudub selline sisu. On küll midagi, aga mitte seda sisu, mis päriselt välja tooks, kes ma olen ja mida teen. Senimaani on see olnud pigem eneseteraapia, et mõista – alguses ongi kõik raske, enne seda kui kõik muutub palju lihtsamaks. Olen kogenud lühikese aja jooksul depressiooni, kurnatust, ärevushäireid. Kuid tervenemine ei ole see, et ma ütlen, et nüüd on kõik korras. See on pikaajaline protsess, millega ma tegelen iga päev. Ja kõik asjad, mida ma teen või siin lehel välja toon, moodustavad osa minust. Ühe terviku. Tervik ei ole kunagi üks asi, vaid koosneb mitmest komponendist. Ja kõik need komponendid toetavad seda, et ma ei ole pidanud veel haarama kätt mulle välja kirjutatud ravimite poole.
Ma praegu ei peatu pikemalt sellel, kuidas mõjutab töökius ja võib olla hilisem “kiusajate” tegevus, juba sügavalt traumeeritud inimest. Paari lausega saab selle kokku võtta nii, et töövõimetus on tekkinud sellest, et keha on stressile nii vastuvõtlik, millest tulenevalt on inimese psüühika rikutud ja väga vastuvõtlik välistele psühhosotsiaalsetele teguritele. et pisemgi meeldetuletus kogetule, nt lõhn, lause, sõna võib tekitada paanikahoo. Aga sellest teemaga me põgusalt puutume minu lehel edaspidi ka kokku.
Siit lehelt leiad sa minu kirjutatud vahetuid mõtteid. Vahepeal sattusin AI vaimustusse ja uurimistöös see igati äge abimees aga vahetute mõtete ja emotsioonide edasiandmises jääb hätta. Seega, siit lehelt saad ainult minu mõtteid, tõlgendusi ja sisu. Ja mulle meeldib kirjutada. See on nagu selline teraapiline tegevus minu jaoks, nagu juba öeldud.
Ma leian, et minu jälgija on teadlik minu tegevusest ja talle pakub see huvi ja enamasti satutakse mu lehele siis, kui talle pakub huvi see valdkond, milles ma tegelen ja oma teenuseid ja tooteid pakun – ehk siis kindla otsingu parameetri põhjal. Loomulikult on oodatud mu lehele külla ka need, kellele alles võib olla hakkab minu looming huvi pakkuma. Märgi lehekülg lihtsalt meeldivaks ja nii saad iga päev osa sellest, mida postitan.
Aitäh Sulle leitud aja eest, lugeda minu pikka postitust iseendast ja enda tegemistest.
Tänan tähelepanu eest ja tule peagi jälle.
Ootan!
Kadri
(Pisike Tikker)