Kas oled kuulnud pakkumist minna tööle “proovipäevale”, ilma et tööandja tasuks tehtud töö eest? Või vastupidi – oled osalenud vaatluspäeval, kus lihtsalt jälgisid töökorraldust? Need kaks olukorda aetakse sageli segamini, kuid tegelikult on nende vahel suur erinevus.
Mis on proovipäev?
Töölepingu seadus ei sätesta küll eraldi mõistet “proovipäev”, kuid see ei tähenda, et seda ei praktiseerita. Kui tööotsija teeb tööandja juures reaalseid tööülesandeid – näiteks teenindab kliente, paneb kaupa riiulisse või töötab koos kliendiga –, siis on tegemist töö tegemisega. Ja töö = tasu.
➡️ Tasuta proovipäev ei ole seaduslik.
Mis on vaatluspäev?
Vaatluspäev on võimalus tööga tutvuda ilma tööülesandeid täitmata. See tähendab, et tööotsija lihtsalt jälgib, kuidas töö toimub, ning saab tunnetuse, kas ametikoht ja töökorraldus talle sobivad. Kuna reaalselt tööd ei tehta, siis selle eest tasu maksma ei pea.
Kus tekib segadus?
Reaalses elus on juhtumeid, kus tööandjad kutsuvad inimesi mitmepäevastele või koguni 12-tunnistele “proovipäevadele”, väites, et tasu makstakse ainult juhul, kui töötaja hiljem tööle jääb. Selline praktika ei ole korrektne ja seab tööotsija ebasoodsasse olukorda.
Mida tööotsija peaks teadma?
- Küsi alati kirjalikku kokkulepet, mis täpselt toimub (vaatlus või töö).
- Kui täidad tööülesandeid, pead saama tasu.
- Kui tööandja pakub ebaõiglast kokkulepet, on sul õigus keelduda.
- Vajadusel saab abi Tööinspektsioonist või töövaidluskomisjonist.
Töötuba: Proovipäev või vaatluspäev?
Selle teema paremaks mõistmiseks ja praktiliste lahenduste leidmiseks oleme loomas töötuba „Proovipäev või vaatluspäev? Tea oma õigusi tööl!“.
Töötoas:
✔️ räägime seadusest ja tööinspektsiooni seisukohtadest,
✔️ arutame päris elulisi juhtumeid,
✔️ teeme rollimänge, kus harjutame keerulistes olukordades reageerimist,
✔️ jagame tööriistu, kuidas oma õigusi kaitsta.
👥 Töötuba on mõeldud tegevusjuhendajatele, tööotsijatele ja kõigile, kes soovivad teada, kuidas tööandja ja töötaja õigused ning kohustused päriselus toimivad.
📩 Kui tunned, et selline töötuba võiks sind aidata, kirjuta meile: info@pisiketikkergrupp.ee
Näide elust: tööotsija proovipäev ilma tasuta
Hiljuti jagas üks tööotsija oma kogemust. Talle pakuti proovipäeva erihoolekandeasutuses, kus töö kestis kell 8.00–20.00. Päeva jooksul tuli tal olla üks ühele kliendiga, kelle käitumine oli ettearvamatu ja kes võis kergesti ärrituda. Tegemist oli kliendiga, kelle puhul ei olnud isegi asutuse enda töötajatele veel selged kõik võimalikud „triggerid“ ehk olukorrad, mis võisid tema ärritumist esile kutsuda.
Kuigi asutuses maksti tavapäraselt töötajatele umbes 6 eurot tunnis (eelmisel aastal isegi 6,70 €), ei olnud proovipäeva puhul juttu tasust. Samuti ei mainitud eelnevalt, et tööotsija pidi ise katma oma söögikordade kulud.
Tööotsijal oli olemas nii erialane kvalifikatsioon kui ka vastav dokument, mis tõendas tema õigust töötada tegevusjuhendajana. Sellest hoolimata eeldati, et ta täidab vastutusrikkaid tööülesandeid terve pika päeva tasuta.
See on selge näide olukorrast, kus proovipäev muutub ebaõiglaseks ja seadusevastaseks – tööülesannete täitmine eeldab tasu maksmist. Kui tööandja ei soovi palka maksta, peaks tegemist olema üksnes vaatluspäevaga, mitte tegeliku töö tegemisega.
👉 Proovipäeva puhul võib olla tegemist hoopis varjatud töösuhtega. Tööandjal ei ole õigust nõuda, et tööotsijast tegevusjuhendaja teeks tasuta 12-tunnise vahetuse üks ühele asutusele (sh ka veel tundmatu) kliendiga.
⚖️ Seadus ütleb: kui inimene teeb tööd, mille eest tavaliselt tasu makstakse, siis eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tasuta proovipäev ei ole lubatud.
👀 Ainult juhul, kui tööotsija tuleb töökohta vaid vaatlema ega täida reaalseid tööülesandeid, ei pea tööandja tasu maksma.
💡 Töötaja sobivust hinnatakse katseajal – see on seaduslik ja tasustatud periood, kus mõlemad pooled saavad aru, kas koostöö sobib.
📑 Kui proovipäev siiski kokku lepitakse, peaks see olema kirjalik, selge ja mõlema poole jaoks arusaadav kokkulepe.
