Mõni kuu tagasi otsisin endale uusi kõrvaehted – midagi veidi romantilist, kindlasti teistsugust kui see, mida seni kandnud olin. Teadsin ka, et see peaks olema kas öökull, elevant või tiiger. Iga looma kohta oli mul peas üsna selge kujutis: milline see detail olema peaks, millist tunnet kandma.

Aga ma ei leidnud seda õiget. Ja kuna raha oli sel ajal napilt ning mind tabas järjekordne mõõnalaine, jätsin otsingud sinnapaika.

Vahepeal, üsna märkamatult, hakkas minu Instagrami kontole lisanduma uusi meeldimisi ja jälgijaid. Paar päeva tagasi avastasin, et mind on hakanud jälgima Hedi Vrager Ehted. Avasingi tema profiili – ja esimene asi, mis mulle vastu vaatas, oli reels messingist „Uhhuust“.

Ilma pikemalt mõtlemata kirjutasin ja küsisin, kas oleks võimalik tellida see „uhhuu“ eritellimusena. Ja vastus oli: jah, on küll.
Ja mis kõige olulisem – tavaliselt ma kaalun suuremaid oste kaua, aga seekord ei tekkinud hetkekski kahtlust. See uhhuu oli just see, mis pidi minu juurde tulema.

Rinnaehe „Uhhuu!“
Materjal: messing
Kaal: 10,8 g
Mõõdud: 3 × 2 × 1,2 cm
Nõel: kirurgiline teras
Ehte autor: Hedi Vrager

Ehet on võimalik tellida nii messingust kui ka hõbedast. Eritellimuse aeg on kuni neli nädalat.
Minul läks aga nii hästi, et küsisin, sain – ja paari päevaga on uhhuu juba minu poole teel. Ja täna ma saingi Uhuu kätte.

See on nii ideaalne, et keksin mööda tuba ringi ja leian, et see on mega äge, kuidas vahel ilmas asjad juhtuvad.

Mõni aeg tagasi tuli mulle meelde, kuidas lastega linnas jalutades tegin pooleldi möödaminnes märkusi stiilis: mina tahaksin ka elada oma kodus. Olen nõus ka puuküttega ja maalähedasema elustiiliga, sest minu jaoks on elu meie ühiskonnas muutunud kuidagi liiga tehislikuks.

Ma igatsesin lihtsust.
Tahtsin kööki ahju, kus saab teha vormiroogasid – täpselt selliseid nagu minu vanemad minu lapsepõlves tegid. Toitu, mis valmib rahulikult. Kodusoojust, mis ei ole dekoratsioon, vaid päris.

Umbes pool aastat tagasi rääkis mu isa arstidele, kuidas tema elab Tartus koos oma tütrega. Nüüd elab ka tütretütar linnas ja tal on kõik need vägevad asjad, millest me kõik koos unistasime.
Keset linna.
Puuküttega majas.
Pehmed sussid jalas.
Kamin soojaks tegemas.

Ja korraga sain aru, et see, mida olin nimetanud unistuseks, oli juba kohal.
Stiilne, vaikne ja ehe elu – täitunud enne, kui uus algus üldse algas.

🌿✨

Unistused on kui vaiksed seemned – kui neid hoolitsedes kannatlikult kannad, kasvavad nad lõpuks päriseks. Ja vahel täituvad need isegi enne, kui ise aru saad,