Arhiiv. Teraapia jm

Täna, vaimse tervise päeval, on paljudele võimalus peatuda ja mõelda oma vaimse heaolu üle. Minu jaoks on see päev olnud pigem siira tänulikkuse hetk. Tunnen sügavat tänu nende inimeste ja olukordade vastu, mis on kujundanud minu teekonda – isegi need, mis tekitasid valu ja kahtlusi. Kuigi paljud kogemused tundusid tol hetkel haigettegevatena, saan nüüd öelda, […]

Miks  shokis inimene täiesti ebaratsionaalselt käitub Kui inimene satub šokiseisundisse, lülitub tema aju sageli välja harjumuspärasest ratsionaalsest mõtlemisest ning käitumine võib muutuda kaootiliseks ja impulsiivseks. See on loomulik vastus, mis on meie ellujäämisinstinkti osa. Evolutsiooniliselt oleme kohandunud kiireks reageerimiseks ohuolukordades, kus pole aega kaaluda otsuseid pikaajaliselt, ja nii lülitub mõtlemine ümber lühiajalisele toimetulekule. Kui aga

Kriisiolukorda sattunud inimene, eriti kui tegemist on emotsionaalselt raputava uudisega nagu lähedase raske haigus, võib käituda väga erinevalt. Selline olukord võib tekitada sügavaid tundeid šokist, segadusest ja abitusetundest kuni viha ja leinani. Alljärgnevalt mõned levinumad reaktsioonid, mida inimesed võivad kogeda sellises olukorras: 1. Šokk ja eitamine Esimene reaktsioon võib olla šokk või uudise eitamine. Inimesel

Triggerite olemus ja nende mõju: emotsioonide vallandajad meie igapäevaelus Me kõik oleme mingil hetkel tundnud, kuidas teatud sündmused, sõnad või olukorrad võivad meid ootamatult välja viia emotsionaalsesse keerisesse. Olgu selleks viha, ärevus, kurbus või isegi paanika – need tugevad reaktsioonid on sageli seotud nähtamatu algpõhjusega, mille taga peituvad triggerid ehk sütikud. Arusaamine, mis triggerid tegelikult

Sügis kuulutas minu jaoks suurt ümberkujunduse aega. Sellel perioodil jätsin seljataha olukorrad ja kogemused, mis mind enam ei toetanud. Võisin oma kahe-aastaku eluetapi läbinud ja valmis edasi liikuma.  Päris keeruline oli tegelikult valmistuda uuteks ettevõtmisteks, mis täiendaksid eesmärke ja võimaldaksid mul edasi areneda.  Praegu olen niivõrd tagantjärele tark ja tegelikult ka omamoodi tänulik, et ma

Kirna mõis on tuntud kui koht, kus toetatakse inimese vaimu, keha ja hinge tervendamist. Mõisa ümbritsev park on eriti kuulus oma tervendavate energiaväljade poolest, mida külastajad üle Eesti ja kaugemaltki otsivad. Paljud inimesed usuvad, et mõisas viibimine võib aidata parandada füüsilist ja vaimset tervist. Kirna mõisa tervendusfilosoofia keskendub kolmele peamisele aspektile: Kirna mõisa omanikud ja

Tervenemise ja taastumise oluline osa on negatiivse energia vabastamine oma organismist. Sama tähtis, on ka rutiini  loomine uue, positiivse mustri kujundamiseks. Palju lihtsam on püsida energiate tasakaalustamisega kogu aeg lainel, kui lasta endal tagasi libiseda sinna, kust tuleb end kui prügist välja kaevata. Pole oluline, millest su uus rutiin koosneb. Tähtis on ainult see, et

Tuleb loobuda enesekriitikast. Ma veel pool aastat tagasi olin iseendaga kohutav karm. Kui seda, mida ma ütlesin endale, oleks öelnud keegi teine, oleks see liigitunud vaimseks vägivallaks. Kui õppisin nüüd endasse kergemalt suhtuma, mõjus see mulle väga hästi, tegelikult oli see lausa absoluutselt hädavajalik. Minu suureks komistuskiviks oli pool aastat tagasi veel eneseohverdus. Ma ei

Traumaatilist sündmust võib inimese elus määratleda kui olukorda, mis on tekkinud ootamatult ja millel on psüühikale tugev mõju. Traumaatilise sündmuse järgselt satub inimene kriisi, mis koosneb erinevatest etappidest ja kus vajadused ning toimetuleku protsessid on erinevad. Traumaatilise sündmuse järgselt on sageli kadunud turvalisus ja kahanenud usk eluga toime tulla. Kriisi võivad vallandada õnnetused ja traumad,