Aasta 2024 kokkuvõte oli selline

“Tänan Sind aasta 2024

Olid mulle minu silmade avajaks, õpetajaks, suunajaks ja algavate peatükkide vundamendiks. Suurte muutuste aeg. Olulisem õppetund on ehk otsida oma väärtust mujalt, mitte sealt kus see kord minult võeti. Õppisin end ise väärtustama ja hindama. Oli hetki, mis olid kurvemad, põnevamad, lõbusamad, kui teised kuid kokkuvõttes oli see rohkete eneseanalüüside, endasse süüvimise ja edasi pürgimiste ja edasiliikumiste ning julgete vajalike otsuste vastuvõtmise aasta.

Vaatame siis, mis toredat meile uus aasta, see 2025 toob.”

Aasta 2025 kulges suures plaanis samas rütmis nagu 2024.

Kuid võrreldes eelmise aasta lõpuga jõudsid loomuliku lõpuni kõik suhted, koostööd, ettevõtmised ja partnerlused – samuti sõprussuhted ja tutvused –, mis võib-olla poleks omal ajal pidanudki alguse saama.

Tollal ei osanud ega julgenud ma veel öelda „ei“. Ma ei osanud seada piire ega väljendada selgelt, et kellegi käitumine teeb mulle haiget või ei sobi mulle. See aasta on olnud minu jaoks suur õpetaja.

2025 on toonud kaasa sügava eneseanalüüsi – küsimuste küsimise, ikka ja jälle, kuni vastused hakkasid kuju võtma ja üks terviklik pilt sai kokku pandud. See pilt ei olnud ilus ega sile. See oli kole, räpane ja valus. See oli tormiline aeg.

Selles tormis õppisin ma nägema kahte iseennast:
ühte – eriti sitket ja tugevat isiksust,
ja teist – haavatud poolt, keda reetsid, alandasid ja emotsionaalselt häbistati inimeste poolt, keda pidasin sõpradeks.

Täna ma tean, et need ei olnud tegelikult sõbrad. Mina olin andja, nemad olid võtjad. Ja lõpuks võeti minult liiga palju.

Ent viimaste päevade jooksul on universum andnud mulle selge nägemise: kui palju ma olen selle aastaga kasvanud ja arenenud. Kui palju head olen teinud. Kui palju on minu ümber tegelikult inimesi, kes tunnevad siirast huvi minu käekäigu vastu – ka siis, kui me ei kohtu ega suhtle igapäevaselt.

Ma olen õppinud. Ma olen kasvanud. Ma olen arendanud iseennast.

Ja nüüd vaatan ma lõppevale aastale tagasi tänutundega.
Ma ütlen: aitäh.

Otsides maailmast õiglust, leidsin ma iseenda – ja seeläbi ka rahu.
Sulgen rahulikult aasta 2025 viimase ukse ja avan aasta 2026 ukse teadmisega, et kõik senine oli ja on osa minu edasisest heaolust ja edust.

Ma olen võitleja. Ellujääja. Algab minu aasta.