Kuidas elu depressiooniga tegelikult välja näeb?
See ei ole nii, et ühel hetkel mõtlen: täna on kõik hästi ja mul ei ole enam depressiooni, väsimust ega tühjust. Ei. Ma olen õppinud nende kõigiga koos elama. Nad on olemas – taustal, kuskil minus – ja ma olen õppinud nende kõrvalt lihtsalt olema, hingama ja samm-sammult edasi liikuma.

Ma olen tegelenud enese tervendamisega, otsinud juurpõhjuseid ja proovinud endaga aus olla. Aga see ei kustuta ära seda kahju, mida on teinud väliskeskkond – olukorrad, inimesed, suhted. Mille eest ma ei ole osanud end ise kaitsta.

Täna elan ma teadlikumalt kui kunagi varem. Ma valin, kellega oma aega jagan. Ma valin, kuhu ma lähen ja mida teen. Ma väldin inimesi, kelle suhtlusviis juba eos tekitab ebamugavust. Ma väldin olukordi ja kohti, kus stress võib kasvada üle pea. Ma ei saa enam töötada keskkonnas, kus stress on norm – sest mu reaktsioon pole enam sama, mis varem. Minu jaoks ei ole probleem, öelda – et kui meie vaated ei haaku, siis uks on seal. Palun pane see enda seljatagant lahkudes siis kinni ka. Ja kui ma ütlen, et mind päriselt ei huvita enam need “teised” inimesed, nende lood või arvamused, siis tõesti – mul on ükskõik. Inimene, kes oleks tahtnud asju lahendada, oleks pidanud vähemalt korra andma võimaluse iseendale.

Aga mina olen otsustanud – mulle sobib, kui sääraseid inimesi enam oma isiklikku ruumi ei lase. Ei aitäh!

See ei ole viha ega pahameel. See on enese kaitsmine ja teadlik valik: oma energia ja rahu hoida iseendale ja nende jaoks, kes seda väärivad.

Seepärast ma hoian end eemal mehhanismidest, mis tekitavad ärevust, ja inimestest, kelle toimetulek on ehitatud ärevuse ja pingete peale, kes ise toimivad, kui nendega käib kaasas mingitlaadi konflikt, draama ja kaos. See eemalehoimine ei ole alguses lihtne, aga see on ellujäämiseks vajalik ja mingi hetk harjub ära, et ümberringi on vaikus ja kui kuuled oma mõtteid, siis see on midagi ägedat.

Praegu taastan ma ennast läbi kirjutamise. See on mu hingetugi, mu hingamine.

Ma võitlen iga päev väikeste sammudega: et tõusta voodist, astuda uksest välja, teha hommikusöök, minna jooksma. Teiste eest hoolitseda tundub lihtsam – aga iseenda tee peale tagasi jõudmine on midagi palju raskemat ja valusamat.

Ja ikkagi – ma püüan.

Ka siis kui keegi ütleb mulle, et ma olen nõme. Ja siis? See ei ole ju minu probleemiks. See on ütleja probleem. Vaata enda sisse ja ütle, endale, mis tegelikult sinu sees sinuga räägib Instagram. Instagram

Sügis ja kaamos: kuidas end teadlikult hoida?

Sügis hiilib ligi. Päevad lähevad lühemaks, õhk jaheduse võrra krõbedamaks ja pimedus poeb aina sügavamalt naha alla. Enamasti tähendab see minu jaoks kaamost – seda vaikset, aga järjekindlat väsimust ja raskust, mis kipub sügisel kaasa tulema.

Sel aastal otsustasin aga proovida midagi uut. Mitte oodata, kuni pimedus mind enda alla neelab, vaid ennetada seda. Mitte lasta kaamosel ennast üllatada.

Minu plaan sügiseks

Olen hakanud looma teadlikult keskkonda, mis hoiab ja toetab.

• Tõin tuppa sügise värvid – panin üles boho stiilis kardinad, mis lisavad ruumile soojust.
• Täna kokkasime ahjuliha koos oma aiasaadustega. See tunne, et toit tuleb otse oma peenralt, annab erilise sooja tunde.
• Plaanin soetada pleede ja kampsuneid, kududa sokke ja tuua argipäeva seda mõnusat “pesa loomise” tunnet.
• Raamatud – ikka raamatud! Midagi uut lugemiseks.
• Ja kõige tähtsam: panna telefon nädalaks kõrvale. Panna paus ekraanidele, et ruumi jääks vaikusele ja iseendale.

Miks see kõik?

Sest depressioon ja väsimus ei kao ainult tahtmise jõul. Ma olen õppinud nendega koos elama, aga ma saan oma igapäevaelu kujundada nii, et see oleks pehmem, turvalisem ja toetavam. Väikesed asjad – nagu soe tekk, maitsev toit, lugemine või loomade lähedus – aitavad samm-sammult edasi liikuda.

Kutsun ka sind kaasa mõtlema

Mis on sinu nipid sügise ja kaamose kergemaks muutmiseks?
Kuidas hoolitsed enda une, toitumise või vitamiinide eest?
Milliseid rituaale lood endale, et sügis ei tunduks hall, vaid hoopis värviline ja soe?

Jagame üksteisega ideid – sest koos on lihtsam valguse poole liikuda, isegi siis, kui päike väljas harvem paistab. 🍂✨