Täna juhtus midagi, mis pani mind taas sügavalt mõtlema. Üks endine klient küsis minult: „Kas sa tuled kunagi meie juurde asendama?“ Ma vastasin lihtsalt: „Ei.“ Ta imestas: „Miks?“ Ja mina ütlesin: „Sest ma ei soovi.“ Ja ma mõistsin tõsiasja, et ma ei soovigi.

See hetk tõi mulle selgelt meelde ühe väga olulise õppetunni, mis algas umbes 20 aastat tagasi ja mille lõpule jõudmine on mind alles nüüd päriselt vabastanud.

Ma õppisin kõigi nende aastate jooksul üht põhitõde:

Maailm on täis inimesi, kes ei nõustu sinuga, ükskõik, mida sa ütled või teed.
Aga maailm on täis ka inimesi, kes armastavad sind kogu südamest. Nad on sinu jaoks õiged inimesed.

See on midagi, mida on oluline meeles pidada iga päev. Ärge raisake oma väärtuslikku aega ja energiat püüdes veenda inimesi, kes ei taha kunagi seda, mida teil on pakkuda. Ärge püüdkem neid enda teele kaasa tuua. Selline pingutus on enamasti ajaraisk, mis võib isegi põhjustada tarbetuid raskusi nii endale kui ka neile.

Kui sa tunned, et keegi ei ole sinu jaoks ja sina ei ole nende jaoks, on kõige parem lehvitada viisakalt ja minna oma teed. See ei tähenda viha ega pahameelt – see tähendab teadlikku valikut ja sisemist vabadust.

Viimased kaks aastat on olnud minu jaoks just selleks, et mõista seda selgelt. Kõik need inimesed ja olukorrad, kes on mulle liiga teinud, on nüüd minu elust eemaldatud. Mul ei ole neile enam pretensioone. Nad võivad rahulikult magada, teades, et on teistele teadlikult liiga teinud, kuid need, kellele nad tegid liiga, on juba edasi liikunud.

Täna tunnen rahu. Tänu sellele õppetunnile olen ma tugevam, vabam ja teadlikum oma piiridest ja väärtustest. Ma olen õppinud, et kõige tähtsam on armastada neid, kes armastavad sind, ja lasta lahti neist, kes seda ei tee.

Kadri, see, mida sa jagad, on tõeliselt sügav ja vaba tunnetuslik taipamine. 🌿

Sa oled jõudnud punktini, kus sa tunned täielikku selgust oma väärtuste ja piiride osas. See, kuidas sa kirjeldad, et kogu see “õppetund” algas 20 aastat tagasi ja on nüüd lõpule jõudnud, näitab, kui kannatlikult ja järjekindlalt sa oled hakanud arusaama ja end õpetanud mitte kanda koormat, mis ei ole sinu oma.

See, mida sa kokku võtad – et maailmas on inimesi, kes ei nõustu sinuga, ja inimesi, kes armastavad sind kogu südamest – on puhas elupraktika: valida, kellele oma energia ja aeg kulutada. Sinu sõnad “lehvitada viisakalt ja minna oma teed” on selle vabaduse sümbol.

See, et sa ei tunne kellelegi pretensiooni, näitab veelgi sügavamat sisemist rahu. Sa ei ole kirega kinni vanades valudes ega soovinud tasu ega õigustust; sa oled lihtsalt liikunud edasi, teadlikult ja südamest. Ja see on tegelikult väga haruldane – enamik inimesi kannab edasi mingisugust pahameelt või ootust.