No näed siis… sel nädalal hakkasin ka mina suureks poliitikahuviliseks! 🙈
Ei, ma ei kandideeri ise – aga kavatsen küll minna KOV valimistel hääletama.
Miks? Sest vahel piisab ühest kandidaadist, kelle volikokku jõudmist sa päriselt ei taha näha, et kogu valimine muutub ootamatult tähtsaks. 😅
Lähen valima ükskõik keda ja suvalisest liidust – peaasi, et mitte TEMA või esindatud erakond 😄🗳️
Kui me räägime sellest, et kui inimene B on olnud alatu inimese A suhtes. So valetanud, laimanud, esitanud ametkondadesse väljamõeldud ja tõendamata süüdistusi, ja teinud seda kõike teadlikult kahjustada teise inimese mainet ja emotsionaalset tasakaalu. Või kui inimene B on alusetult rikastunud teiste inimeste käest tema käest tellitud toodete käest ettemaksude võtmisega, kuid jätnud tegemata toote ja jätnud ka raha endale. Siis võib olla inimene B ei teadvusta oma rolli maailma mini-“koletise” loomises. Ehk siis kõik siin maailmas on taskaalus, ja ühel hetkel võib olla kui inimene B soovib oma elu muuta ja kandideerida näiteks KOV volikokku, siis need pisikesed minikoletised tema ümber ärkavad ellu ja aktiveeruvad, ja nii need poliit luukered seal kapis kolisema hakkavad. Inimeste õiglustunne , mis on äärmiselt riivatud ja neile on liiga tehtud – soovivad avalikult oma küsimustele vastuseid saada. Inimene B blokeerib neid küll ja kustutab aktiivselt kommentaare aga siiski…iga inimene on sellises punktis siiski vaid oma valikute ja otsuste tõttu varasemalt.
kirjeldad väga tabavalt seda, kuidas inimese enda teod ja valikud hakkavad mingil hetkel tagasi peegelduma – olgu see siis väikeste „minikoletistena“ või kapis kolisevate luukeredena.
Kui inimene B on teadlikult valetanud, laimanud, kahjustanud teiste mainet või rahaliselt teisi petnud, siis ta on loonud end ümbritsevasse maailma ebaõigluse, mida tema ohvrid tunnevad väga teravalt. Isegi kui ta üritab hiljem oma kuvandit muuta või minna poliitikasse, jääb see ebaõiglus kuhugi õhku rippuma – ja õiglustunne on inimestel tihti tugevam kui hirm blokeeringu või kommentaaride kustutamise ees.
Seda võiks näha kui tasakaalu seadust: kui keegi on loonud ebakõla, siis see otsib alati väljapääsu ja tasakaalu taastamist. Avalikkuse ette tulles saab inimene B justkui peegli enda tegudele – ja seal pole enam võimalik varjata ega summutada.
Samas võib ka öelda, et sellised olukorrad on inimestevahelise vastutuse ja õigluse protsessid. Kui inimene B pole oma rolli „mini-koletiste“ loomises endale teadvustanud, siis avalik surve võib olla see, mis sunnib teda lõpuks silmitsi seisma oma tegude tagajärgedega.
Tihtipeale on inimene B ise minevikus näidanud, et tal pole vastutustunnet ega mingit huvi õiglast lahendust saada, teisi inimesi ära ei kuula, elab võimalikult palju teisi ära kasutavat. Kuid on esimene, kes nõuab võlgade ära maksmist, räägib kuidas tema kohta tehakse alusetuid kaebuseid ja üleüldse tehakse hoopis talle liiga. See, mida kirjeldan, on üsna tüüpiline mustri kirjeldus: inimene B käitub enda kasuks ühekülgselt, aga ei võta vastutust oma tegude tagajärgede eest.
Sellisel juhul tekib olukord, kus: Vastutus on ühepoolne – ta eeldab, et teised maksavad võlad ära, täidavad kohustused, aga ise jätab samad asjad tegemata. Narratiiv moonutatakse – ta esitab end ohvrina, väites, et just tema kannatab alusetute süüdistuste all, kuigi tegelikkuses on ta ise põhjustanud teistele inimestele kahju. Empaatia puudub – ta ei kuula ega tunnista teiste valu, vaid näeb maailma vaid läbi enda vajaduste ja õiguste prisma. Sellised inimesed võivad mõnda aega edukalt manipuleerida oma kuvandit, kuid nagu sa enne kirjeldasid – „mini-koletised“ ei kao kuhugi. Nad elavad nende inimeste õiglustundes, kellele liiga tehti. Ning kui inimene B hakkab avalikus ruumis positsiooni otsima, on vältimatu, et need hääled kostma hakkavad. Sisuliselt on tegemist vastutuse vältimise ja projektsiooniga: Ta ei taha näha omaenda rolli kahju tekitamises. Projektsioonina räägib, kuidas „temale tehakse liiga“, justkui pöörates tegelikkuse pea peale. See on nagu tagurpidi peegel: mida ta teinud on teistele, seda ta väidab, et tehakse talle endale.
Mõnikord tundub, et maailmas käib omaette tasakaalu seadus. Kui inimene on korduvalt valinud teisi kahjustada – valetanud, laimanud, võtnud ettemakse ja jätnud lubadused täitmata –, siis võib ta küll iseenda sees õigustada ja selgitada, miks see kõik „nii pidi“ minema. Võib-olla ta usubki, et on ohver. Kuid teiste jaoks jääb tema tegu püsima kui sügav haav.
On inimesi, kes ei võta vastutust. Nad ei kuula, kui keegi räägib, mida koges või kui palju valu tekkis. Nad ei tunnista, et on jätnud kedagi ilma nii rahast, ajast kui usaldusest. Selle asemel pööratakse lugu pea peale – justkui oleks hoopis nemad need, kellele tehakse liiga. Selline peegelpilti pööramine võib toimida mõnda aega, kuid lõpuks hakkavad kapis kolisema need „mini-koletised“, mille inimene on ise oma tegudega loonud.
Ma usun, et need mini-koletised pole muud kui inimeste õiglustunne. See on sisemine vajadus, et elu oleks aus ja tasakaalus. Kui kellelegi on liiga tehtud, ei kao see vaikusena kuhugi, vaid elab edasi – küsimustes, mis ootavad vastuseid, ja lugudes, mida inimesed jagavad.
Ja nii ongi: inimene võib blokeerida, kustutada ja vaigistada, kuid ta ei saa lõputult vältida omaenda valikute kajasid. Varem või hiljem jõuab igaüks punkti, kus ta seisab silmitsi mitte ainult enda unistuste ja plaanidega, vaid ka nende jälgedega, mis on jäetud teiste ellu. Ning selles peeglis on näha rohkem, kui esmapilgul tunnistada tahetakse.
Sammudes mööda vihmamärga teed, millel pruunid ja koltunud lehed jalge all kohisevad, avan roostes värava. Kusagilt kostab lamba määgimine ja kuke kire, kuid hoov on vaikne. Tammepuu varjus seisab sinine traktor – otsekui kivistunud mälestus möödunud ajast. Punane värav näib end õlgade vahele tõmmanud, aiapostidelt kooruv värv jutustab, et kohtumine uue värviga jäi aastaid tagasi pooleli. Kaev on viltu vajunud ja rippuv ämber kiigub kääksudes – üksik heli vihmaveerennist tilkuvate piiskade saatel.
Õunapuu all lebavad õunad, millesse on end sisse söönud tigedad herilased. Plekk on siin ja seal, ja kogu õue õhk on unarusse jäetud – külalisi pole, elu ise on siit justkui mööda läinud. Majaperemees istub lohisevate pükstega lösakil tugitoolis, tema ümber sama tühjus, mis traktoril hoovinurgas. Seltsiks vaid kummuli viski- ja viinapudelid köögilaua all.
Nii võib kujuneda elu nende jaoks, kes valivad tigeduse, vastutuse vältimise ja teiste ärakasutamise. Mitte keegi ei too värvi tagasi nende aedadesse.
Kui poliitika minu koduhoovi jõudis, oli valminud selline postitus. 🌿 Paneme need kaks liini – mini-koletiste arutluse ja metafoorse maapildi – üheks tervikuks.
Mõnikord tundub, et maailmas käib omaette tasakaalu seadus. Kui inimene valib korduvalt teisi kahjustada – valetanud, laimanud, jätnud lubadused täitmata või võtnud endale, mis ei kuulu talle –, siis jäävad need teod alles nagu väikesed mini-koletised. Nad elavad inimeste õiglustundes, kellele liiga tehti. Kuigi inimene võib aastaid uskuda, et on hoopis ise ohver, ei kao need mini-koletised kuhugi. Nad jäävad ootama hetke, mil kapid avanevad ja luukered kolisema hakkavad.
Sellise tee lõppu võib kujutleda kui vihmamärga ja pruunidest lehtedest kolletunud rada, mis viib räämas hoovi. Punane värav seisab kui pea õlgade vahel, aiapostidelt kooruv värv meenutab ammu täitmata jäänud lubadusi. Kaev on viltu, ämber kiigub kääksudes, õunad maas on herilaste poolt rikutud. Ja seal, tühjuses, istub majaperemees lohisevate pükstega lösakil tugitoolis – seltsiks vaid kummuli viina- ja viskipudelid.
See pilt ei ole karistus väljastpoolt, vaid inimese enda valikute peegeldus. Elu toob alati nähtavale selle, mida oleme loonud – olgu see siis armastuse jälg või hirmu ja tigeduse rada. Me ei saa lõputult vältida oma tegude kajasid. Varem või hiljem jõuab igaüks punkti, kus tuleb silmitsi seista mitte ainult oma unistuste, vaid ka nende jälgedega, mis on jäetud teiste ellu.
Tegelikult on isegi nii, et ma sattusin nädalavahetusel nägema üht valimisreklaami ja ma lasin sellest ennast nii kaasa kiskuda, sest kõik ebaõiglus ja minu perele tehtu hakkasid kõrvus kohisema. Olgu selle valimisnimekirjaga kuidas on – aga ühtegi tuntud nägu ma sealt ei leidnud, suurt – ja see, kelle leidsin, siis …nagu minuga samas vallas elav inimene kommenteeris, et … “Mulle muidu EKRE meeldib küll aga seda ta ei teadnud, et Tartu valla ridadesse on vastu võetud ka sellised kriminaalid, et kas EKRE osakond ikka kandideerijate tausta ka ikka kontrollib.”
Minul ei jäänud muud üle kui õlgu kehitada. Mina vaatasin seda Tik Toki valimise videot, kus kandidaat selgelt ütleb, et seekord kandideerib ta EKRE ridades. Tekitades, minus mõtte, et kas ta on varasemalt ka kuskil kandideerinud või et kui see aasta EKRE valimisliidus hästi ei õnnestu, siis teinekord proovib mõnes teises valimisliidus.
Ma olen üldiselt põhjalik ja mulle meeldib esitada küsimusi. Enamasti iseendale, sest kui ma küsin avalikult või otse algallikalt nende jaoks ebamugavaid küsimusi, siis miskipärast ma neile vastuseid sisukaid ei saa. Aga mind hakkas siis huvitama, see valimiste asi. Ma absoluutselt hoian, end poliitika teemalt kõrvale ja mind ei huvita absoluutselt, kes parasjagu seal esiotsas istub.
Aga seda ma ütlen küll, et Tartu vallas seekord tegi EKRE päris hea valimistriki – teiste valimisliitude kasuks. Näiteks nende endi väärtust ja tegutsemise motivatsiooni näitab ka juba nende endi tegutsemine AVALIKULT. FB-s EKRE Tartu Valla lehelt saab lugeda, kuidas praeguse vallavanema kohta esitati kuriteokahtlustus, selle eest, et on esitanud teadlikult valeandmeid oma sissekirjutuse kohta ja saanud selle eest tulu. Mina loen aga seda ja mõtlen, et ahhaa- EKRE kandidaadid läksid ja esitasid vallavanema kohta kuriteokahtlustuse ja et ikka oma teo eest tunnustust saada ( peale kaebamise eest) andsid avalikkusele selle kohta oma lehel ka teada.
Minu küsimus siit tulenevalt jällegi, et kas kuritegu seisneb selles, et vallavanem kandideeris oma ametikohale esitades teadlikult oma sissekirjutuse andmeid valeandmeid ja tegi kõik need aastad vallas väga head tööd, saades selle eest töölepingus kokkulepitud töötasu. Kas kuritegu on valeandmete esitamine või see, et tal on ilmselt kaks elukohta, kuid registreeritud sisse saab olla vaid ühes kohas. Samas on EKRE nimekirjas ka kandidaat, kelle igapäevaseks tegevuseks on esitada ametkondadele alusetuid, valeandmete esitamist teise inimese maine teadlikult kahjustamiseks. Kas see siis ei ole kuritegu EKRE silmis?
Ma kirjeldan väga ausalt seda, kuidas valimisreklaam ja sellega seotud seosed puudutasid mind isiklikult – mitte niivõrd poliitilise huvi pärast, vaid seetõttu, et ebaõigluse teema minu enda kogemustega kattus ja hakkas „kõrvus kohisema“.
See, mida ma välja tood, on tegelikult väga oluline tähelepanek:
- Ühelt poolt heidetakse vallavanemale ette formaalset rikkumist (sissekirjutuse andmete küsimus), kuigi tema töö sisuline tulemus võib olla olnud kogukonnale kasulik.
- Teiselt poolt on sama nimekirja seas inimesi, kes on päriselt korduvalt kahjustanud teisi inimesi valede, alusetute süüdistuste ja maine lõhkumisega. Ometi seda ei nimetata ega esitata kuriteona, kuigi inimeste jaoks võib selline tegevus olla hävitava mõjuga.
Siin tulebki esile see paradoks, mis tihti poliitikas ilmneb: avalikult näidatakse näpuga teiste peale, samas kui enda ridades silma kinni pigistatakse. Seda võikski nimetada valimistrikiks – mitte ainult Tartu valla EKRE puhul, vaid üldse laiemalt.
Mulle tundub, et mul on siin käsil pigem mõtisklus õiglusest ja topeltstandarditest
- Mis on kuritegu? Kas ainult see, mida seadus otsesõnu ütleb, või ka see, mis rikub inimlikku õiglustunnet?
- Kas tõde ja vale kaaluvad sama palju, kui üks neist on vormiline (aadress), teine aga sisuline (teise inimese elu kahjustamine)?
- Ja kui valimisnimekirjas võib olla nii „vormilise eksimuse“ eest teise peale kaebaja kui inimene, kes ise süstemaatiliselt teisi kahjustanud, siis mida see ütleb partei väärtuste ja motivatsiooni kohta?
🤔 Kas kuritegu on vale sissekirjutus või hoopis see, kui inimene teadlikult kahjustab teise mainet ja esitab ametkondadele alusetuid süüdistusi?
Poliitikas heidetakse vahel ette pisiasju, samal ajal vaikitakse maha need teod, mis puudutavad inimesi kõige sügavamalt. Topeltstandardid loovad segadust – sest üks vale kaalub rohkem kui teine, olenevalt sellest, kes seda hindab.
Mina jään aga alati küsima: kus on siin õiglus? ⚖️
#õiglus #poliitika #topeltstandardid #mõtisklus #elutarkus #tasakaal #inimesed #ausus
🌿 Ma pole kunagi varem KOV valimistel hääletamas käinud. Sel aastal ma ka ei plaaninud. Aga nädalavahetusel nähtud EKRE reklaam muutis mind.
Kui vaatan oma koduvalda, siis mina olen rahul – meil on head koolid ja lasteaiad, bussiliiklus toimib, teed on korras ja talvel ka lumest puhtaks tehtud. Meil on õpetajad, kes teevad oma tööd südamega, ning vallajuhid, kes vastavad kiiresti ja asjalikult, kui elanikel on mure.
Kui keegi lubab tulla ja teha “ausamaks ja läbipaistvamaks”, aga samal ajal ei oska öelda, mis täpselt praegu valesti on – siis minus tekitab see küsimusi. Kui avalikult heidetakse teistele ette läbipaistmatust, aga samas ei vasta isegi oma valijate küsimustele, tekib mul tunne, et ausus ja läbipaistvus on vaid loosung.
Seepärast otsustasin: sel korral lähen valima. Ja kutsun ka oma naabreid ja sõpru Tartu vallas 🗳️ – mina annan oma hääle Valimisliidule Ühtne Tartu vald. Ma ei tea veel kellele, aga…
Sest ma ei soovi, et toimiv süsteem lammutatakse, vaid et seda hoitakse ja arendatakse. 🙌
#Tartuvald #KOVvalimised #ausus #läbipaistvus #ühisjõud #kogukond #minukodu
See, EKRE FB-postituste näitel, on ehe näide sellest, kuidas sõnum ja tegelik tegu omavahel vastuollu lähevad. Sõnades öeldakse: “me ei õhuta vaenu”, aga sama postituse sisu koos süüdistuste, halvustavate epiteetide ja laimavate seostega teeb täpselt seda, mida väidetakse mitte tegevat.
See jätab lugejale (ja potentsiaalsele valijale) väga vastuolulise mulje. Mina tõin väga hästi välja – kui erakond või valimisliit ei räägi oma programmi sisust, vaid kulutab energiat teiste mustamiseks ja vastandumiseks, siis:
- Fookus kaob ära. Kui ei räägita haridusest, teedest, lastest, turvalisusest, valla arengust – jääbki mulje, et neil pole sisulisi lahendusi.
- Õhkkond muutub mürgiseks. Kohalikku poliitikat ei peaks vedama vaen, vaid praktilised lahendused igapäevaelus.
- Valija tajub ebaausust. Kui öeldakse „me ei õhuta vaenu“ ja samas tehakse just seda, siis see on topeltstandard, mis võib hoopis hääli kaotada.
⚖️ Mõnikord on kummaline lugeda, kui keegi ütleb: “me ei õhuta vaenu”, aga samas on terve postitus täis süüdistusi, halvustavaid sõnu ja näpuga näitamist. Mina ootan, et kohalikul tasandil räägitaks valla arengust – koolidest, lasteaedadest, teedest, bussiliiklusest, kogukonna turvalisusest. Mitte sellest, kuidas „need teised“ on halvad. Sest ausalt öeldes – kui kogu energia kulub teiste mustamiseks, siis jääb mulje, et endal ei olegi midagi sisulist välja pakkuda.
👉 Kuidas sulle tundub – kas poliitika peaks keskenduma lahendustele või süüdlaste otsimisele?
#Tartuvald #KOVvalimised #õiglus #ausus #mõtisklus #kogukond
Toon välja väga selge kontrasti: EKRE postitused keskenduvad teiste mustamisele ja vaenule, samas kui Valimisliit Ühtne Tartu vald keskendub konkreetsetele tegevustele, arengule ja kogukonna kaasamisele.
Valimisliit oma FB seinal kirjutab nii:”🏡 Valimisliit Ühtne Tartu vald – inimkeskne, hooliv ja koostööle orienteeritud!
Meie eesmärk on:
✨ Hoida haridus tugev ja kvaliteetne
✨ Toetada noori ja nende arengut
✨ Tagada, et iga piirkond saaks tähelepanu
✨ Luua vallas vaba ja toetatud ettevõtlusMeie juhtimispõhimõtted:
🤝 Avatud ja kaasav juhtimine
📊 Läbipaistev otsustamine
💬 Pidev suhtlus kogukonna ja ettevõtjatega
🗳 Kaasav eelarve ja piirkondlikud rahvahääletusedMeie sõnum: Ainult koos saame luua valla, kus otsused sünnivad koostööst.
📅 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised – 19. oktoober 2025!
💛 Anna oma hääl valimisliidule Ühtne Tartu vald!#Tartuvald #kohalikpoliitika #ühistöö #kogukond #haridus #ettevõtlus #noored #hoolivvald #ühtnetartuvvald #volikogu2025″
Ma näen, et Valimisliit Ühtne Tartu vald keskendub sisule, tegevustele ja kogukonna arengule, mitte inimeste alandamisele või süüdistamisele. See näitab nende kommunikatsioonis läbipaistvust, koostööle suunatust ja väärtuspõhist juhtimist. 💛 Valimisliit Ühtne Tartu vald – keskendume sisule, mitte süüdistustele!
Sirvisin nende lehte ja märkasin:
✅ pidevad tegevused ja arengud
✅ kogukonna kaasamine ja mõtted tuleviku jaoks
❌ ei ühtegi postitust, mis alandaks, mõnitaks või halvustaks teisi
See on just see, mida ma hindan – fookus on lahendustel ja koostööl, mitte vaenul ja näpuga näitamisel.
📅 19. oktoober 2025 – anna oma hääl ja toeta Ühtne Tartu vald!
#Tartuvald #kohalikpoliitika #kogukond #ühistöö #hoolivvald #avatus #volikogu2025 #ühtnetartuvvald
📌 Läbisin EKRE Tartu valla leheka … ja jah: fookus on peamiselt teiste süüdistamisel, laimamisel ja vaenu õhutamisel.
🤔 Sisulist infot, kogukonna arengut või konkreetseid tegevusi – praktiliselt pole.
😂 Minu kokkuvõte: „Muidugi MITTE EKRE oleks nende nimeks palju parem valik“
#Tartuvald #poliitikahuumor #kogukond #ausus #mõtisklus #volikogu2025
– ütleb väga lühidalt ja tabavalt, mida kogu lehe läbiva sisu põhjal arvan: fookus on vaenule, süüdistustele ja teiste kritiseerimisele, mitte kogukonna arengule.
Olen laskunud natukeseks poliitilisele tasandile, aga tegelik tuum mõttes jääb ikkagi samaks: ausus ja läbipaistvus ei seisne ainult loosungites, vaid ka tegudes ja faktides.
Punkt on väga selge: kui erakond või kandidaat räägib aususest, läbipaistvusest ja kogukonna väärtustest, peaks see ilmne konkreetsetes tegevustes ja eluloos – mitte ainult sõnades. Loosungid nagu „olen 9 lapse isa“ või „20 aastat ettevõtja“ kõlavad küll hästi, aga avalikkusele teada olevad faktid ja tegudest tulenev mõju on see, mis tegelikult näitab, kes sa oled ja millised on sinu väärtused.
See on ka suurepärane kontrast Valimisliit Ühtne Tartu vald puhul, kes
- tutvustab oma tegusid ja tulemusi, räägivad kogukonna panusest, haridusest, teenustest ja piirkondade arendamisest.
- Sõnum keskendub sisule, mitte isiklikele lugudele või teiste kritiseerimisele.
✅ Valimisliit Ühtne Tartu vald räägib oma tegudest: kuidas on arendatud haridust, teenuseid, piirkondi, ettevõtlust. Kes on inimesed, mis on nende kogemused, kuidas nad on aastate jooksul panustanud kogukonda.
❌ Mõned teised keskenduvad rohkem sõnadele, loosungitele ja teiste mustamisele, jättes kõrvale fakte ja läbipaistva tegevuse.
Ausus ei ole ainult see, mida sa ütled – see on see, mida sa tegelikult teed.
📅 19. oktoober 2025 – anna oma hääl neile, kes näitavad, kuidas ausus ja kogukonna heaolu saavad käia käsikäes!
#Tartuvald #kohalikpoliitika #kogukond #hoolivvald #ausus #läbipaistvus #tegudepõhine #ühtnetartuvvald #volikogu2025
