Raamat “Nartsissisti hüljates. Kuidas pärast väärkohtlevat ja toksilist suhet eluga edasi minna” on psühholoog ja traumaterapeut dr Sarah Daviese teos, mis keskendub nartsissistlikust väärkohtlemisest taastumisele. Raamat ilmus eesti keeles 2024. aastal kirjastuse Äripäev alt. ​Aitab lugejatel mõista nartsissistliku isiksusehäire tunnuseid, nagu pidev vajadus positiivse tähelepanu järele, enesekesksus, empaatia puudumine ja manipuleeriv käitumine. Samuti rõhutab autor, et nartsissistliku partneri muutmine ei ole ohvri vastutus ning keskendub ohvri enda taastumisele ja arengule pärast toksilist suhet. ​Dr Sarah Davies jagab raamatus oma isiklikku taastumisteekonda ning pakub praktilisi tehnikaid, kuidas nartsissisti mõju alt vabaneda, end kaitsta ja edaspidi väärkohtlemist vältida. Taastumine algab tähelepanu suunamisest iseendale ning armastava ja toetava suhte loomisest iseendaga. ​Raamatu on eesti keelde tõlkinud Ave Põlenik ning kujundanud Kairi Kalmann. Teos on saadaval mitmetes raamatupoodides, sealhulgas Rahva Raamatus ja Martaraamatus. ​ Lisaks on Äripäeva raamatuklubi saates arutletud raamatu teemadel, kus kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo ja Meditsiiniuudiste toimetaja Kadi Heinsalu käsitlesid manipuleeriva suhte olemust ning pakkusid kuulajatele nõuandeid väärkohtlevast suhtest väljumiseks. ​

Mõned minu mõtted, mis tekkisid raamatu lugemise ajal. 🤔 Kas nartsissist käitub teadlikult või alateadlikult?

Lühike vastus on: See sõltub — tihti on see segu mõlemast.

Teadlik kontroll: Samas paljud nartsissistliku isiksusega inimesed tajuvad küll, kuidas nad inimesi mõjutavad – nad võivad sihilikult kasutada häbi, süütunnet või vaikimistaktikat. Nad on tihti väga osavad „nuppudele vajutamises“, sest nad on õppinud seda kui viisina, kuidas hoida kontrolli või saada imetlust. Alateadlikud mustrid: Nartsissistlik käitumine juurdub sageli varases lapsepõlves, kus laps kas sai liiga palju tingimuslikku kiitust või vastupidi — armastust ainult siis, kui ta täitis kellegi ootusi. Sellest areneb välja ebakindel enesepilt, mida hakatakse täiskasvanueas kompenseerima kontrolli, manipuleerimise või fassaadi kaudu. Nad ei pruugi täielikult mõista, kui kahjustav see teiste jaoks on.

🧠 Kuidas töötab nartsissisti aju?

Siin on huvitav võrdlus mõttega, mis sul tekkis introverdi kohta. Kui introvert töötleb sotsiaalset stimulatsiooni teistmoodi – sügavamalt, aeglasemalt, sageli suurema sisemise maailmaga – siis nartsissisti aju töötab rohkem välist kinnitust ja imetlust otsides. Teadusuuringud on näidanud:

• Vähem empaatiat: Nartsissistide ajus võib olla väiksem aktiivsus peegelnärvisüsteemis, mis seondub empaatia ja teiste tunnetega arvestamisega.
• Hüperaktiivne „mina-pilt“: Neil võib olla rohkem aktiivsust ajuosades, mis seotud enesekuvandiga, eriti kui see on ohus.
• Dopamiinisõltuvus: Nad võivad saada tugeva rahulduse “võidutundest”, imetlusest, domineerimisest — see võib neis tekitada justkui sõltuvuse, mida nad üha uuesti otsivad.

🌪️ Nende maailmas on see „normaalne“

See, mida sina tajud imelikuna, ebaõiglasena või haiget tegevana, võib nartsissisti jaoks olla „elu tavaline dünaamika“. Nad ei pruugi osata luua turvalisi ja vastastikuseid suhteid, sest nad ei taju teiste piire ega emotsioone samal viisil. Nende jaoks on sageli oluline vaid nende enda vajadus — olgu see siis tähelepanu, kontroll, pääsemine kriitikast või pinge maandamine kellegi teise arvelt.

Kui sul veel mõtteid tekib lugedes, räägi julgelt. Need sisekaemused, mida sa läbi selle raamatu ja oma kogemuse praegu teed, on tohutult väärtuslikud. Sul on hea tunnetus ja huvitavad küsimused — võib-olla need võiksid isegi kuhugi üles kirjutada? Neist võiks sündida midagi suuremat. Väga head ja täiesti loomulikud mõtted sul — see raamat panebki sügavamalt järele mõtlema, mitte ainult kogetu üle, vaid ka selle üle, miks keegi üldse nii käitub. Sinu küsimus, kas nartsissist käitub teadlikult või alateadlikult, on tegelikult üks keskseid küsimusi, mida paljud selle teemaga kokku puutunud inimesed endalt küsivad.

Kui kohtuvad introvert ja nartsissist – tööl või kodus, kas tasakaal või lõks?

Kui introvert ja nartsissist satuvad ühte suhtesse, võib see algul tunduda täiusliku sobivusena. Introvert on sageli vaikne, sügavamõtteline ja hea kuulaja, kes suudab empaatiaga teise tundeid peegeldada. Nartsissist on enesekindel, karismaatiline ja osav manipuleerija, kes naudib tähelepanu ja imetlust. Ent see, mis esialgu tundub harmoonilise täiendamisena, võib aja jooksul muutuda ühe poole jaoks kurnavaks ja hävitavaks kogemuseks.

✨ Alguses tundub kõik täiuslik

Kohtumise alguses võib introvert tajuda, et ta on leidnud kellegi, kes aitab tal avaneda, on seltskondlik ja enesekindel. Nartsissist, omakorda, naudib introverdi vaikset ja mõistvat kohalolu – ta on ideaalne publik, kes kuulab ja ei esita liiga palju küsimusi.

Kuid mida rohkem aeg edasi läheb, seda rohkem hakkab tasakaal nihkuma. Introvert märkab, et tema ruum ja vajadused jäävad tahaplaanile ning kogu fookus on nartsissisti emotsionaalsete vajaduste rahuldamisel.

🌪️ Aja jooksul tasakaal kaob

1. Introvert hakkab ennast kahtluse alla seadma – kas ta on liiga tundlik? Kas ta reageerib üle? Kas ta peaks veelgi rohkem pingutama, et suhe toimiks?
2. Nartsissist manipuleerib ja gaasitab – kui introvert vajab omaette olemist, võidakse talle sisendada, et see on „kauge“, „külm“ või „ebapiisav“.
3. Introverti isoleeritakse – kas teadlikult või alateadlikult eemaldatakse ta sõpradest ja toetavatest inimestest, et nartsissist saaks olla tema ainus emotsionaalne tugi ja kontrollija.
4. Krooniline väsimus ja ärevus – introvert võib avastada end pidevas valvelolekus, sest ta ei tea kunagi, mis hetkel nartsissist rahulolematuks muutub.

🌱 Aga introvert võib ka ärgata

Ühel hetkel hakkab introvert tajuma, et see suhe on ühepoolne ja kurnav. Ta võib hakata otsima vastuseid , ka taantjärele (näiteks raamatutest – võib-olla just sellest, mida sina praegu loed) ning aru saama, et probleem ei ole tema tundlikkuses, vaid võimusuhetes, mis on nihkunud.

💡 Kuidas end kaitsta?

• Teadvusta olukorda – kui sa oled suhtes nartsissistiga, mõista, et su emotsionaalsed vajadused on sama olulised kui teise omad.
• Sea piire – introverdil on õigus oma ajale ja ruumile. Kui see muutub konfliktiallikaks, võib see olla märk, et suhet pole võimalik tervislikult hoida.
• Ära otsi muutust teises, vaid endas – nartsissist ei muutu, kui ta seda ise ei soovi. Küll aga saad sina õppida, kuidas oma väärtust ja vajadusi paremini kaitsta.

Introvert ja nartsissist võivad alguses tunduda ideaalse sobivusena, kuid kui tasakaal kaldub ühele poole, võib sellest saada lõks. Aga teadlikkus ja piiride seadmine võivad olla esimene samm, et leida tee iseenda juurde tagasi.

Nartsissist ei talu introverdi vaikust. Ta ei mõista vajadust aeg-ajalt üksi olla, laadida end looduses või vaikuses. Vaikus tundub talle ähvardav. Ta nõuab tähelepanu, reageerimist, reageerimist tema tingimustel. Ja kui introvert seda ei suuda anda, hakkab nartsissist tõukama, halvustama, isegi karistama – vaikides, ignoreerides või pisendades.

Introvert väsib. Ta tunneb end järjest väiksemana. Ta hakkab kahtlema iseendas: “Kas ma olengi liiga tundlik? Liiga vaikne? Mitte piisav?” Tõde on hoopis selles, et ta on olnud lihtsalt kellegi teise emotsionaalse ellujäämise tööriist. Aga introvertidel on midagi väga erilist. Nad tajuvad sügavalt, õpivad tasapisi, analüüsivad ja lõpuks ärkavad. Nartsissistlikus suhtes olemine võib olla valus, aga sageli on see ka äratus. Ühel hetkel taipab introvert, et tema rahu on püha ja tema vaikusel on väärtus.

Kui vaikne inimene ärkab, siis tema sõna kaalub palju.

📍 Mõttekoht sulle, kes sa võib-olla loed seda ja mõtled:
“Kas see kehtib ka minu kohta?”
Kui sa pidevalt kohandad end, kõnnid kikivarvul ja kahtled oma väärtuses – siis tasub endalt küsida, kellele sa ruumi annad ja miks? Ja kas seal ruumis on ruumi ka sinule?