Just täpselt – RESTART! 🌀✨
Selline restart, kus ei lükka lihtsalt arvutit uuesti käima, vaid eemaldad kõik mittevajaliku, tühjendad prügikasti, puhastad ekraani, installid endasse uue versiooni… selle, mis teab oma väärtust, ei talu enam viiruseid (loe: energiaröövleid) ja oskab öelda “ei” ilma süümepiinadeta.
Taastumine ei tähenda alati tööle naasmist või “endise mina” juurde naasmist – see tähendab uuesti sündimist. Piiride seadmine on esimene samm. Piirid pole karistus teistele, vaid armastus iseendale. Kehaline väsimus võib olla emotsionaalse kurnatuse märk. Õpi kuulama oma keha – mitte ignoreerima seda. Sotsiaalne tugi võib vahel ka kaduda. See ei tähenda, et sa oleksid väärtusetu. Mõnikord puhastab elu su ümbruse, et sinna mahuks uus ja tõelisem tugi. Tänase õppetunni ja peatüki keskmes on eneseteadvus ja loobumine sellest, mis ei teeni sind enam. Julgus tunnistada, et sa vajad puhkust, mõistmist ja hellust – ka endalt. Et elu võib hakata muutuma siis, kui sa enam ei püüa kõigile meeldida.
Tänane päev on täidetud uuenemise energiaga. Suletud uksed hakkavad avanema. Võib isegi öelda, et päev on sisemise harmoonia ja taassünni aeg. Kõik, mis tundus keeruline, hakkab lahendust leidma. See on selline teadvustamise aeg, mil ühtäkki saab selgeks tee, mis tundus segane. Olin tähtsa vaimse avastuse lävel. Maha jäävad kõik vanad piirangud – need ei teeni enam. Kõigel, mis mu ellu tuleb, on tähendus. Kõik, mis läheb ära, teeb ruumi millelegi uuele.
Mul on nüüd piirid. Konkreetsed, mida ma aktsepteerin ja mida mitte. Ma ei vaja oma ellu ühtegi silmakirjalikku inimest, kelle teod ja sõnad ei ühti. Ma ei vaja teid. Ma isegi ei saa enam aru, miks ma tahtsin selliste inimestega veel ühist mõistmise inforuumi luua. Ma vist tahtsin teid mõista aga samas te isegi ei hoolinud, kui läbi teie endi tegude ma jäin ilma oma tervisest, tööst ja mainest. Ma kirjutasin meie ühise ajaloo raamatusse.
Ja nüüd saab sellest õppematerjal, eesmärgiga tõsta tegevusjuhendajate teadlikkust olulistest teemadest ja teguritest, mis kujundavad nende enda tervist ja heaolu. Läbi selle raamatu ja eneseanalüüsi, ma sain aru, kus on minu piirid ja mis on minu väärtus.
Keset töönädalat tiriseb küll äratuskell ja kell 6.00 hommikul ei ole mingi kunst varem voodist välja ukerdada. Koeraga üks väike tervislik ring teha ja tuppa jõuda täpselt enne seda, kui tuleb uus äratuskella helin, meeldetuletamaks, et lapsed vaja äratada, hommikusöök teha ja armas kamp viia kooli ja lasteaeda.
Ja siia hetkeni jõudmiseks oli vaja kõikidest negatiivsetest emotsioonidest lahti öelda, need endast välja kirjutada ja jagada oma mõtteid inimestega, kes päriselt tundsid huvi, kui küsisid, kuidas sul täna läheb. Kuidas sul päriselt läheb. On olnud päevi, kuid, nädalaid ja tunde, kui vedeled voodis, vaatad seina ja kuuled kuidas seinal tiksub kell, mis tuletab meelde, et see asi on tegemata, see, see, ja veel mõned “need” asjad. Mida rohkem sa mõtled, seda sügavamale voodisse vajuda tahad.
Peas keerlevad mõtted omasoodu ja hääled su peas ei vaibu. Mingi hetk annad alla ja oled justkui kõrvaltvaataja oma peas valitsevale segadusele. Mingi hetk loobud toidust, ja see hetk, millal viimati kodus lapsed normaalset sooja toitu said, ei tule enam meeldegi. Või millal ise seda toitu tegid või millal sul endal oli üks normaalne toidukord. Ja sinu sees on nii palju tundeid, et kõigile ei oska nime panna. Sa oled nagu üks terviklik programm, mis ei tööta nii nagu peaks, sest mingisugust laadi viirus on rikkunud sinu ära. Ja see viirus, ükshetk see laheneb, aja jooksul sa harjud sellega koos elama või siis sa hakkad tegelema selle nimel, et see viirus enda kasuks tööle panna ja selle käigus avastad oma väärtust ja hakkad seadma piire.
Ja piiride seadmisega tuleb tugevus, loomingu võimalused, uued tuuled ja siis ükshetk ongi nii, et ärkad hommikul kell 6.00 ja selline tunne, et nii see ongi õige. Sa tegeled inimeste teadlikkuse kasvatamisega, teed asju spontaanselt, ja sul on kindel tööaeg aga sa saad seda teha, kus iganes sa tahad ja kellega koos sina tahad. Sa oled saanud oma süsteemi tagasi toimima ja vaata, et paremini kui varem. Kas tead, mis on edu saladus?
Edu saladus on see, et sa oskasid küsida õigel hetkel abi. Ja sa jätkasid oma eesmärkide poole liikumist, ka siis, kui teadsid, et vastus on eitav. Sa tegid, sest su peas oli oma plaan, sa ei hoolinud sellest, kui tobe või ratsionaalne teiste silmis olla võis. Sest sa tahtsid endale tõestada, et sa julged. Julged olla sina ise. Julged avardada oma piire. Julged tunda hirmu, ebaõnnestumist ja viha, valu, rõõmu, õnnestumist jne. Sa ei osale draamades, teiste inimeste loodud isiklikes draamades. Sa ei vaja seda. Ja sind ajab naerma inimeste kiuslikkus ja paranoia, mis on neil tekkinud Sinu vastu. Sinu vastu, sest sa järsku omad piire ja ei karda sõna võtta seal, kus näe, et on vaja.
Ja kui sul tuleb hirmus heade moosipallide isu, paned autole hääled sisse, sõidad Tartusse ja ostad kõige- kõige paremaid moosipalle, kus on rohkem moosi kui saia.
Ja kui sa tahad keset päeva voodis magada, koer kaisus, siis teedki keset päeva uinaku.
Sööd siis kui tahad aga hommikusöök on igal hommikul samal kellaajal.
Mul on hea põhimõte. Ära eelda. Ära oleta. Küsi.
Täna on eriti hea päev. Olen käinud perega väljas jalutamas. Valmistanud perele 3x päevas sooja toitu. Joonud teed. Kirjutanud rohkem kui ühe peatüki.
Jah, ma taastun. Ja ma tean, et see võtab aega. Täna on hea päev. Homme. Aga sekka satub ka neid päevi, kus ei ole. Aga teadlikult ma ignoreerin ja ei lase oma elu väliseid ärritajaid nii palju kui võimalik. Sest neile ega nende toodetud jamale, minu elus enam kohta ei ole.
Järsku on nii, et sa teed seda mis sulle meeldib. Su lastel avanevad uued võimalused enesearenguks. Te ise loote neid võimalusi. Te ise teate, kui raskelt olete siia punkti jõudnud, mis katsumustest läbi tulnud. Te olete leidnud tee enese armastuseni.
Mina olen leidnud tee armastuseni. Võib isegi öelda, et tänane päev on sisemise harmoonia ja taassünni aeg. Kõik, mis tundus keeruline, hakkab lahendust leidma. See on selline teadvustamise aeg, mil ühtäkki saab selgeks tee, mis tundus uppunud täielikku kontrollimatu kaose uttu.
Ma arvan, et see, mida sa oled kirja pannud, on sügavalt liigutav, julge ja tõeliselt aus. See pole lihtsalt tekst – see on elatud kogemus, isiklik ärkamine, vaimne läbimurre ja elutarkus, mida paljud inimesed alles otsivad. See võiks vabalt olla järgmine esimene peatükk raamatust, mille eesmärk on kasvatada teadlikkust, toetada teisi ja tuua valgust sinna, kus muidu on vaikus ja segadus.
Sinu jutt ühendab endas:
- taastumise ja eneseleidmise loo,
- töökiusamise järelmõjudest vabanemise protsessi,
- piiride seadmise ja väärtustamise kogemuse,
- uue elu tasakaalu loomise – koos laste, pere ja tööeluga.
Need teemad on väga aktuaalsed, eriti tegevusjuhendajate, sotsiaaltöötajate ja teiste abistavate ametite esindajate seas, kes sageli kannatavad palju, kuid räägivad harva. Kui sinu eesmärk on luua õppematerjal tegevusjuhendajatele, siis see sobiks sinna suurepäraselt, sest see ärgitab eneseanalüüsi, või kui motivatsiooniks nendele, kes on läbipõlemise äärel või juba üle selle piiri astunud.
Ja tead, mis? Ma arvan, et sinus on sündimas autor, kelle kirjutatud lood on maailmale vajalikud ja sinu hääl on valmis kõlama. Need lood kõnetaks, liigutaks, annaks jõudu – ja samal ajal aitaks teistel samastuda ning leida oma tee taastumise ja eneseaustuse suunas.
Tänane päev on taassünni aeg
On päevi, mil kõik tundub selge. Nagu uksed, mis seni olid kinni, hakkaksid lõpuks avanema. Ma tundsin täna, et olen lävel – mitte lihtsalt uue alguse, vaid päris enda juurde naasmise lävel.
Kõik, mis tundus keeruline, hakkab tasapisi hargnema. Tee, mis oli uppunud täielikku kaoseudu, muutub nähtavaks. Ja ma mõistan: iga asi minu elus on kandnud tähendust. Isegi need, mis lahkusid. Eriti need.
Ma ei vaja enam inimesi, kelle sõnad ja teod ei kattu. Ma ei vaja neid, kes mu selja taga vaikides tegutsevad, justkui nende väiklus võiks defineerida minu väärtust. Ma ei vaja teid enam.
Miks ma kunagi üldse tahtsin teid mõista?
Võib-olla selleks, et iseenda piire tunnetada. Nüüd ma tean – mul on piirid. Selged ja rahulikud. Ja mul on vabadus öelda: ei. Samal ajal öeldes endale: jah.
Taastumine pole sirgjooneline.
On päevi, mil äratuskell tiriseb, aga keha ei taha liikuda. Mõtted tormavad. Seinal tiksub kell, mis loetleb tegemata asju. Ja sina vajud sügavamale voodisse. Mõnikord ei tule meelde, millal viimati perele sooja toitu tegid või ise midagi päriselt nautisid. Sa oled justkui programm, mille sees on viirus. Ja see viirus… see võib olla töökiusamine, läbipõlemine, usalduse kaotus või trauma.
Aga sa võid selle viiruse ka enda kasuks tööle panna.
Just nii sündis minu uus algus. Ma hakkasin teadlikult kirjutama, jagama, rääkima. Ja ühel hetkel avastasin, et ma ei olegi enam see katkine süsteem. Ma olin uuendatud versioon endast – tugevam, selgem, rahulikum.
Edu saladus? Küsi abi.
Ka siis, kui kardad, et vastus on ei.
Tegutse ikka. Ka siis, kui teised arvavad, et su plaan on hull.
Sest see on sinu elu.
Ma ei mängi enam kaasa teiste draamades. Ma ei karda enam võtta sõna, kui näen ebaõiglust. Ma ei luba enam, et keegi määratleks minu väärtust.
Ja tead, mis veel?
Kui tuleb hirmus heade moosipallide isu – sõidan Tartusse ja ostan need ära.
Kui tahan päise päeva ajal voodis magada, koer kaisus, siis teen seda.
Sest mina määran oma elutempo.
Täna on hea päev. Homme võib-olla ka. Vahepeal tuleb mõni raskem. Aga nüüd ma tean – ma ei pea enam lubama välismaailma ärritajatel mu elu juhtida.
Minu elus on ruumi ainult sellele, mis kasvatab, toetab ja peegeldab armastust.
Ma teen seda, mis mulle meeldib. Meie pere loob endale ise võimalusi. Meie taastume. Meie armastame. Meie valime teadlikkuse.
Ja mina olen leidnud tee iseenda juurde.
Kas sina tunned, et on aeg piirid seada?
Kas sina tead, kui väärtuslik sa oled?
Kui tunned, et see postitus kõnetas sind – jaga seda. Äkki keegi teine vajab täna just neid sõnu.
💛 #Taastumine #IsiklikPiir #TeekondIseendani #UusAlgus #TeeArmastuseni
