Kriisiolukorda sattunud inimene, eriti kui tegemist on emotsionaalselt raputava uudisega nagu lähedase raske haigus, võib käituda väga erinevalt. Selline olukord võib tekitada sügavaid tundeid šokist, segadusest ja abitusetundest kuni viha ja leinani. Alljärgnevalt mõned levinumad reaktsioonid, mida inimesed võivad kogeda sellises olukorras:

1. Šokk ja eitamine

Esimene reaktsioon võib olla šokk või uudise eitamine. Inimesel võib olla raske mõista ja aktsepteerida, et selline olukord on juhtunud, eriti kui haigusele puudub ravi. Eitamine on loomulik kaitsereaktsioon, mille abil üritatakse kaitsta end tugeva emotsionaalse valu eest. 

2. Abitus ja paanika

Kriisi ajal võivad paljud tunda end täielikult abituna. Võimetus olukorda muuta või parandada toob kaasa paanikatunne. Paanikas inimene võib hakata otsima kiireid lahendusi, helistada erinevatele arstidele või otsida internetist võimalikke alternatiivravi meetodeid, lootes leida lahendust isegi siis, kui olukord tundub lootusetu.

3. Viha ja frustratsioon

Kui uudis hakkab kohale jõudma, võib inimene kogeda viha. Seda viha võib suunata erinevatesse suundadesse – arstide, olukorra või isegi lähedase vastu, kes on haige. Inimene võib olla pettunud või tunda, et elu on ebaõiglane, ja viha on viis selle ebaõigluse väljendamiseks.

4. Süütunne

Paljud inimesed kogevad sellises olukorras ka süütunnet. Nad võivad hakata endalt küsima, kas nad oleksid saanud midagi teha, et olukorda ennetada, või kas nad on olnud piisavalt toeks. Süütunne on tavaline, kuna inimestel on kalduvus otsida kontrolli olukordade üle, kus tegelikult kontroll puudub.

5. Lein ja kurbus

Võib tekkida tugev leinatunne, isegi enne, kui haigus on lõppenud. Seda kutsutakse “ettevalmistavaks leinaks”. Inimesed leinavad sageli juba enne lähedase kaotust, sest nad mõistavad, et elu ei ole enam kunagi sama. Kurbus ja lein võivad vahelduda lootuse ja rõõmsamate hetkede otsimisega, kuid ka lein võib tekitada tundeid nagu väsimus, eraldumine või soov olla üksi.

6. Kontrolli otsimine

Mõned inimesed üritavad taastada kontrolli oma elu üle. See võib väljenduda plaanide tegemiseks, uute informatsiooni otsingute tegemiseks, täpse ravi ajakava koostamises või isegi igapäevaste tegevuste üle optimeerimises. Kontrolli taastamine võib olla viis, kuidas kriisiolukorras toime tulla ja tunda, et midagi on ikkagi enda kätes.

7. Emotsionaalne tuimus

Teatud juhtudel võib inimene muutuda emotsionaalselt tuimaks ja distantseerituks, sest liiga tugevate tunnete kogemine võib tunduda üle jõu käiv. Tuimus on kaitsemehhanism, mille abil üritatakse valu vähendada. See võib tekitada mulje, et inimene ei reageeri või ei hooli, kuid tegelikult on see viis end emotsionaalsest ülekoormusest kaitsta.

8. Toetuse otsimine

Paljud inimesed otsivad sellistes olukordades tuge ja lohutust teistelt – perekonnalt, sõpradelt või isegi spetsialistidelt, nagu terapeudid või hingehoidjad. Vestlused lähedastega aitavad jagada valu ja mõtteid ning loovad tunde, et inimene ei ole selles keerulises olukorras üksi.

9. Ratsionaalne tegutsemine ja kohanemine

Kuigi paljud kogevad tugevaid emotsionaalseid reaktsioone, on ka inimesi, kes hakkavad väga ratsionaalselt ja pragmaatiliselt tegutsema. Nad võivad kohe asuda korraldama ravi, hooldusplaane ja lähedase elu ümberkorraldamist. Selline käitumine on viis kriisi olukorraga toime tulla, suunates tähelepanu praktilistele küsimustele, et vältida emotsioonide ülekoormust.

Kokkuvõte

Kriisiolukorras, eriti kui tegu on lähedase inimese raske haigusega, võib käitumine varieeruda šokist ja eitusest kuni praktilise tegutsemiseni. Sellises seisundis käitumine on sügavalt isiklik ja sõltub paljudest faktoritest, sealhulgas inimese isiksusest, varasematest kogemustest ja emotsionaalsest vastupidavusest. Tähtis on mõista, et kõik reaktsioonid on loomulikud ja osa inimese toimetuleku protsessist kriisi ajal.