Kirna mõis on tuntud kui koht, kus toetatakse inimese vaimu, keha ja hinge tervendamist. Mõisa ümbritsev park on eriti kuulus oma tervendavate energiaväljade poolest, mida külastajad üle Eesti ja kaugemaltki otsivad. Paljud inimesed usuvad, et mõisas viibimine võib aidata parandada füüsilist ja vaimset tervist.
Kirna mõisa tervendusfilosoofia keskendub kolmele peamisele aspektile:
- Keha: Mõisa pargis asuvad energeetilised punktid, kus viibides inimesed väidavad, et nad tunnevad leevendust erinevatele füüsilistele vaevustele. Kuigi teaduslikke tõendeid nende tervendavate energiate kohta ei ole palju, on paljud külastajad jaganud isiklikke kogemusi tervise paranemisest, nagu valu vähenemine või krooniliste haiguste leevendamine.
- Vaim: Kirna mõis korraldab sageli vaimse tervise ja enesearengu töötubasid ja retriite, kus inimesed saavad süveneda meditatsiooni, enesevaatlusse ja teadlikku eluviisi. Sellised tegevused on mõeldud vaimse tasakaalu taastamiseks ja sisemise rahu leidmiseks.
- Hing: Mõisast on kujunenud ka spirituaalne keskus, kus käsitletakse hinge tervendamist läbi erinevate vaimsete praktikate. Mõned külastajad on teatanud sügavast spirituaalsest ärkamisest või kergendustundest pärast mõisas veedetud aega.
Kirna mõisa omanikud ja haldajad tegelevad aktiivselt holistilise tervendamise ja energeetilise tööga, korraldades üritusi ja jagades teadmisi, kuidas keha, vaimu ja hinge tasakaalus hoida. Mõisast on saanud keskus, kus inimesed otsivad taastumist ja vaimset selgust loodusliku keskkonna ja sealsete energiate abil.
Ma ise õppisin usaldama. Kõik, mida koged, olgu see sinu arvates soodne või hoopis vastupidi, on osake avaramast pildist. See kõik on vajalik. Näe seda just nii. Ära mõtle, kui palju see väärt on ning usalda, et see kõik on sinu teekonna jaoks vaja – ehkki paljud keerdkäigud ja käänakud võivad tekitada mulje, et oled oma eesmärgi silmist kaotanud. Kõigel, mis sinu elus juhtub on põhjus, see viib sind edasi, aitab sul pääseda halvast või juhtub lihtsalt seepärast, et vajab sinu tähelepanu. Usu, et universum räägib sinuga ning püüab suunata sind täpselt sinna, kus sa olema pead.
Olen nüüdseks päris mitmeid kordi kogenud, kus asjad mu ümber purunevad kildudeks, kuid ainult selleks, et end hiljem veel paremal viisil uuesti kokku panna.
Aga selleks, et siia punkti jõuda. Kogesin kahe viimase aasta jooksul väga palju tänulikkust, uusi teadmisi ja kogemusi. Lahutasin, armusin, kokku – lahku suhe, väga palju emotsionaalset valu, lasin end manipuleerida, panustasin end tööle 150% ja armusin kogu täiega, kuid sellest ei tulnud midagi. Terviserikkeid, mitmeid kukkumisi, ja avastati ulatuslik süvaveeni ja põlveõndlasse asetunud tromboos, mis niitis sõna otseses mõttes jalutuks. Uuesti kõndima õppimise protsess, lootusetuse tunne, ja mingi hetk ei tulnud ma enam tööl pingetega toime. Lõpuks ei tahtnudki enam toime tulla. Lõpetasin siiski kooli edukalt, kaotasin töö ja allusin manipulatsioonile ja sügiseks sattusin kurnatuse seisundisse, magamise häireteni, sotsiaalse ärevuse ja diagnoositud depressioonini. Kohati ei saanud enam aru oma pea sisemusest, nagu sogase veega akvaarium. Abiellusin, kolisin välismaale, plaaniga alustada seal uut elu, naasin vanemate äkitselt halvenenud tervise tõttu. Allusin veelkord manipulatsioonile ja kaotasin oma tänulikkuse, motivatsiooni ja julguse ennast uuesti proovile panna või inimesi usaldada.
Ükshetk siiski sain oma vastused. Sain kergenduse. Sain ravimid. Koostasin endale päevakava, võtsin tütrega kahasse koera. Hakkasin õppima inglise keelt ja iga päev lisasin endale vähemalt ühe positiivse rutiini hommikusse, lõunasse ja õhtusse. Hakkasin kirjutama raamatuid ja maalima. Oma ettevõtte tegevuse panin september- oktoobrikuuks pausile ja külastasin Kirna mõisat.
Kirna mõisast kuulsin esimest korda väga positiivse naisterahva käest, kes palus mul olla tema abistaja paar nädalat. Mingi hetk ma taipasin, kui väekas oli selle naisterahva enda kodu ja hoolimata väga tõsisest haigusest ei olnud ta üksi. Ka mina ei soovinud abistamise eest saada rahalist tasu, vaid mulle piisas sellest hingerahust, mis tema armastust täis kodu mulle sõnatult pakkus.
Ma leidsin enda seest üles tänulikkuse. Armastuse. Ja andestuse. Mõistmise. Iseenda.
Mulle tuli meelde eesmärk, spetsialiseeruda peale kooli kindlale ühele kuni kahele sihtrühmale. Ja Universum on praegu mind suunanud juba pikemat aega mõistmise poole, kus ma olla tahan ja milliste klientidega valitud teed tahan kõndida. Ka töö käigus saab omandada nii praktilisi kui teoreetilisi teadmisi, et kinnistada ja arendada varem õpitut, kuuldud ja kogetut.
Haruki Murakami kirjutas oma raamatus “Kafka mererannas” “Kui torm on lõppenud, ei mäleta sa, kuidas sul õnnestus sellest pääseda, mismoodi sa ometi ellu jäid. Tegelikult pole sa isegi kindel, kas torm on üldse vaibunud. Ent üks on kindel. Kui sa tormist väljud, pole sa enam sama inimene, kes sisenes. Ja seda see torm tähendabki.
Samamoodi nagu öeldakse, et lapse kasvatamiseks on vaja kogu küla, läheb tervenemiseks vaja väga palju armastust. Tõde on see, et ainus armastus, mida sa päriselt vajad, on sinu enda oma iseenda vastu. Tervenemine on mõnikord raske ja hirmutav, kuid pea meeles, et oled sündinud vaprana. Sa oled valmis. Mina olen valmis.
