Mul on nii meeles. Kunagise kolleeg Katrini sõnad, et igalpool on kolleegide vahelist vahtu ja sellega tuleb lihtsalt ära harjuda. Tema lausutud sõnad tulenesid sellest, et mina umbes pool aastat hiljem, olles tema poolt algatatud kiusu tulemina – arvasin pool aastat hiljem naiivselt veel, et ta ei saanud asjadest aru, kuidas tema teod mulle mõjusid. Või et kolleegid lihtsalt rääkisid niipalju omavahel mind taga, et tegelik tõde jäi sinna kuhugi varju.

Eile taipasin, et tegutsemine oli teadlik ja nad väga hästi kolmekesi teadsid, mis teevad ja kuidas see mulle mõjub. Eesmärk oli minust lahti saada ja oma sõber asemele suurema koormusega panna.
Ja jah, Katrinil oli õigus. Igalpool on kolleegide vahelist vahtu, sellega tuleb ära harjuda.
Mina vaidlen siinkohal vastu. Sellega ei tule harjuda. See, et kõik teised teevad või igalpool tehakse, see ei tähenda, et mina peaksin samamoodi käituma või kolleegi vastu vastik olema.

Lähemalt saad lugeda minu uuest raamatust “Nonsenss Romanss”, kõvakaaneline ja 216 lk. Ma arvan, et see lugu kajastab väga hästi, kuidas kolleeg ei peaks oma töökaaslastega käituma.

Esitlusel tutvustan raamatut ja räägin sellest, mida selline suskimine teeb, mis mõju avaldab ja kuidas see eneseusalduse nulli lööb. Jagan mõningaid kogemuslugusid, kes on olnud täpselt sellises olukorras nagu mina.

Nüüdseks 1,5 aastat hiljem võtan seda kui lihtsalt ühte kogemust. Kogemust, mis oli vajalik, et edasi liikuda. Aru saamaks, kuidas luua töökeskkond, mis oleks ka tegevusjuhendajaid ja üksteist toetav.

Terve ja klaar töökeskkond ei teki iseenesest – see on teadlikult loodud ja pidevalt hooldatud. Igaühel on õigus väärikusele tööl ning see väärikus saab alguse üksteise austamisest. Olgu see siis juht, kolleeg või spetsialist, kõik saavad anda oma panuse parema töökultuuri loomiseks. Meelespea: Kiusamine ei ole viga, mida ignoreerida – see on probleem, mis tuleb lahendada.

Töökiusamine #Töökeskkond #Austus #Töötajakaitse #Töökultuur #VaimneTervis

Töökiusamine jätab sügavad vaimsed jäljed. Pidev suskimine ja mahhinatsioonid võivad hävitada inimese eneseusu ja panna teda kahtlema oma võimetes. Sageli ei ole kiusatav algul teadlik, et tegemist on sihikindla ja läbimõeldud tegevusega. Kui aga tõde selgub, on kahju juba tehtud – inimene tunneb end alandatuna, väärtusetuna ja üksikuna.

Kuidas töökeskkond klaarina hoida?
Selged väärtused ja nulltolerants töökiusamisele: Tööandjad ja juhid peavad looma selge kommunikatsiooni, et töökiusamine ei ole aktsepteeritav. Kahtluse korral tuleb sekkuda kiiresti ja tõhusalt.

Toetav ja avatud suhtlemine: Töökeskkonnas tuleb soodustada avatud suhtlemist ja aktiivset kuulamist, et iga töötaja tunneks, et tema hääl on kuuldud.

Teadlikkus ja koolitused: Töötajatele tuleb pakkuda koolitusi, mis aitavad tuvastada töökiusamist ja õpetavad, kuidas sellistes olukordades käituda. Julge tagasiside andmine: Kui tunned, et oled kiusatav, ära jää üksi. Räägi oma murest juhile, usaldusväärsele kolleegile või personaliosakonnale.

Juhtide roll ja eeskuju: Juhtidel on oluline roll vaimse ohutuse tagamisel. Eeskujulik ja läbipaistev juhtimine aitab ennetada toksilise töökeskkonna teket.

Kokkuvõte: Töökiusamine ei ole “lihtsalt vaht”
Kiusamise ja mahhinatsioonidega ei tohi harjuda ega leppida. See ei ole lihtsalt osa töökultuurist, vaid tõsine probleem, mis vajab lahendamist. Töökeskkonna hoidmine klaarina eeldab, et kõik osapooled panustavad ausatesse ja lugupidavatesse suhetesse. Igaühel on õigus väärikusele tööl.

Töökohtadele, kus kehtib nulltolerants töökiusamisele, tulevad inimesed rõõmuga. Toetav keskkond ei aita mitte ainult töötajatel särada, vaid tõstab ka meeskonna ühtsust ja töö tulemuslikkust. 🫶

Töökiusamine #Töökeskkond #Eneseusk #Austus #Töökultuur

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga