Tegevusjuhendajatel, nii õppivatel kui töötajatel peaks olemas võimalus suhelda ja ka külastada erinevaid asutusi, kes töötavad sarnaste erivajadustega klientidega. Võib ka öelda, et nö eluringil või elukaarel. Algab areng ju maast madalast, kestab läbi teismelise,- noorukiea, täiskasvanust jõudes eakasse ikka. Ja kui on häiritud mitmed eluetapid või areng peatunud vaimselt, kuid füüsis läheb eest ära või vastupidi – peaks olema selle valdkonna inimestel rohkem kogemusi ja väljaõppet, sest ilma praktiliste oskuseid omamata – ei saa seda tööd teha, nii et kliendil oleks hea. Kõik kliendid on erinevad, erinevate oskuste, tasemete ja vajadustega.
Samuti on ka kõik töötajad erinevad. Igaühel on oma käekiri ja väljakujunenud tööstiil. On inimesi, kes teevad seda tööd hingega, olles võimalikult kliendikeskne ja seab endale ja kliendile lühiajalisi ja pikaajalisi eesmärke, mida siis saavutada. Teine jälle istub ninapidi arvutis, on kogu aeg väsinud, peab kliente liiga jutukateks, läheb varem töölt ära ja kiusab kaaskolleege. Kuid palka saavad mõlemad ühtemoodi. Kuid kumb tegevusjuhendaja on erivajadusega kliendile väärtuslikum?
Toon näiteks. Ma pärast Maarja Külast lahkumist, kus minu klientideks olid ka erivajadusega kliendid, sh intellektipuue. Pärast seda suundusin tööle ühe asutuse osakonda, kus oli vaja toetada dementsussündroomiga inimeste igapäevaelu.
Sealt edasi liikusin ma hooldekodusse, kus on tava intellektiga eakad, kuid nende erivajadusteks on kuulmis,-nägemis,- liikumispuue. On ka mõned diagnoositud dementsussündroomiga klienti. Üks klient, kes osutus hoolekandeasutuse hinnangul teenusele mitte vastavaks, oli liikuv naisklient, kellel oli väidetavalt dementsus. Kuid, kes kippus öösel ringi kondama ja teiste eluruumidesse ära eksima.
Või siis klient, kellel näis olevat mõistus selge, kuid kes vähemalt neli aastat on rääkinud seda, kuidas ennast ära tapab ja kõik endaga kaasa võtab, keda vihkab. Nende seas majas elavaid kliente kui öösel magavat personali. Ja nüüd vahetult enne jõule, tõmbas ta ziletiga endal veenid enne hommikusööki läbi. Personal oli shokis, terve tuba oli verd ja pritsmeid täis. Ta jõudis küll kiirabiga haiglasse, kuid saadeti hooldekodusse tagasi. Sama päeva öösel leiti ta siiski oma toast surnuna.
Ja siis satud sa külastama Karolini Kooli, mis on loodud sügava, raske ja mõõduka intellekti ning liitpuudega õpilastele, eesmärgiga tagada nende igakülgset arengut toetav, hubane ja turvaline keskkond. Koolis toimub õpe põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetuleku või hooldusõpe.
Haruldase geeniveaga Karolin inspireeris ta ema Tartus uut kooli looma
Sügisel alustab tööd erivajadustega lastele mõeldud Karolini kool
Karolini kool pakub erivajadusega laste vanemate muredele kauaoodatud lahenduse : Õpetajate Leht
Ja siis ma mõistsin tegelikult, et kui võtta näiteks Maarja Küla Tartu Kogukonnast kolm suvalist töötajat, siis enamus neist minu poolt nähtud kriisidega hakkama ei saaks. Olles töötanud seal kogukonnas, ma olen üsna veendunud, et sealsed tegevusjuhendajad peaksid aeg ajalt edasi liikuma, end täiendama, kogema midagi uut – sest uued kogemused toovad meis välja need küljed, mille olemasolust me võib olla ei ole veel isegi aimu saanud, kõik see – kuidas ma tegelikult saan olla kasulik oma kliendile – muuta klient võimalikult iseseisvaks ja hakkama saajaks. Juhendada ja abistada piisavalt palju, et õppida iseseisvat toimetulekut aga võimalikult vähe, et mitte soodustada õpitut abitust. Kõige lihtsam klient on intellektipuudega klient. Vähemalt nii õpetati meile koolis. Kõigepealt vali endale kõige lihtsam klient ja sealt on juba julgem edasi minna. Ja nii ongi 🙂
Kasvu ja kvaliteetse hooldustöö võti
Tegevusjuhendaja töö on väljakutseid esitav ja vastutusrikas, kuid ühtlasi ka äärmiselt oluline, pakkudes tuge ja juhendamist erivajadustega inimestele nende eluetappide jooksul. Selleks, et tegevusjuhendajad saaksid edukalt oma ülesandeid täita ning pakkuda kvaliteetset ja kliendikeskset teenust, on praktiliste oskuste ja kogemuste omandamine hädavajalik. Seda eriti mitmekesiste ja keeruliste olukordadega toimetulekul, mis esinevad klientide individuaalseid vajadusi ja eripärasid arvestades. Alljärgnevalt käsitleme, kuidas tegevusjuhendajad saavad praktilisi kogemusi omandada ning miks on see töö kvaliteedi seisukohalt ülioluline.
Elukaare mõistmine ja kogemuste mitmekesisus
Inimese areng algab sünnist ja jätkub läbi erinevate eluetappide: lapsepõlv, noorukiiga, täiskasvanuiga ja vanadus. Tegevusjuhendajad puutuvad oma töös kokku klientidega, kelle areng võib olla eri eluetappides pidurdunud või häiritud. Samas võivad füüsilised või vaimsed võimed olla ebaproportsionaalselt arenenud – näiteks kui vaimne areng jääb maha, kuid füüsiline areng edeneb või vastupidi. Selliste keerukate juhtumite mõistmiseks ja toetamiseks on tegevusjuhendajatel hädavajalik lai silmaring ning kogemused erinevat tüüpi hooldusasutustes ja klientide gruppidega.
Tegevusjuhendajatel peaks olema võimalus külastada ja õppida erinevates asutustes, kus töötatakse sarnaste erivajadustega inimestega. Näiteks sügava ja raske intellektipuudega laste koolidest, nagu Karolini Kool, kuni eakate hooldekodudeni, kus klientideks on dementsuse või liikumispuudega inimesed. Sellised kogemused aitavad tegevusjuhendajal mõista inimese elukaare ja arengutaseme erinevusi, samuti õppida tundma erinevaid lähenemisi ja töövõtteid.
Praktiliste oskuste omandamise tähtsus
Teoreetilised teadmised ja koolitused on kahtlemata oluline osa tegevusjuhendaja tööst, kuid ainult neist ei piisa, et olla efektiivne ja empaatiavõimeline spetsialist. Praktilised kogemused annavad võimaluse:
- Kohaneda erinevate klientide vajadustega: Iga klient on unikaalne ning erineva taseme ja oskustega. Näiteks ühe kliendi jaoks on oluline õppida iseseisvalt sööma, teise jaoks aga harjutada sotsiaalseid oskusi. Praktiline töö erinevate klientidega aitab arendada paindlikkust ja oskust valida sobivaid meetodeid.
- Toime tulla kriisiolukordades: Nagu näites kirjeldatud, võivad tegevusjuhendajad kokku puutuda väga keeruliste olukordadega, nagu enesetapukatsed või agressiivne käitumine. Selliste kriiside lahendamiseks on vajalik eelnev kokkupuude sarnaste olukordadega, samuti juhendamine kogenud kolleegidelt.
- Arendada enesereflektsiooni oskust: Uued kogemused aitavad tegevusjuhendajal analüüsida enda käitumist ja tööstiili, tuues esile varjatud tugevused ja võimalused arenguks.
Tegevusjuhendaja töö kvaliteet: kas ainult palga küsimus?
Tegevusjuhendajad on väga erinevad – igaühel on oma käekiri ja tööstiil. Siiski tõusevad kõige enam esile töötajad, kes teevad oma tööd südamega, on kliendikesksed ja seavad nii endale kui ka klientidele eesmärke, mille poole liikuda. Vastandina võivad aga eksisteerida ka töötajad, kes suhtuvad oma töösse hoolimatult, näiteks jäädes emotsionaalselt kaugeks või näidates üles väsimust. Kuigi mõlemad võivad saada sama palka, on selge, et esimesena kirjeldatud töötajad on kliendile märksa väärtuslikumad ja suudavad reaalselt kliendi elukvaliteeti parandada.
Sellised erinevused näitavad veelgi enam, kui oluline on töötajate täiendkoolitus ja võimalus saada uusi kogemusi. Kui tegevusjuhendajad vahetavad töökohti või proovivad uusi rolle, kasvavad nad nii isiklikult kui professionaalselt. Uued olukorrad sunnivad otsima innovatiivseid lahendusi ja õpetavad tasakaalu leidma juhendamise ja iseseisvuse toetamise vahel.
Näited elust: miks kogemused loevad?
Nagu mainitud näidetes, võib ühelt ametikohalt teisele liikumine aidata mõista erinevaid kliendigruppe ning täiendada tegevusjuhendaja tööriistakasti. Näiteks Maarja Küla intellektipuudega klientidega töötamine annab kogemusi hooldussõltuvuse vähendamisel, samas kui hooldekodus töötamine õpetab toime tulema eakate füüsiliste ja vaimsete piirangutega.
Olenemata asutusest või sihtgrupist on tegevusjuhendaja ülesandeks leida tasakaal juhendamise ja iseseisvuse toetamise vahel. Eesmärk ei ole teha kliendi eest kõike ära, vaid pigem juhendada teda piisavalt, et ta suudaks ise hakkama saada, kuid mitte nii palju, et tekitada õpitud abitust. See peen tasakaal nõuab oskusi, mida saab omandada vaid praktiliste kogemuste kaudu.
Soovitused praktilise kogemuse omandamiseks
- Külastage erinevaid asutusi: Võimalusel tehke koostööd koolide, kogukondade ja hooldekodudega, mis töötavad erinevate kliendigruppidega. Jagage kogemusi ja vaadake, kuidas teised asutused oma tööd korraldavad.
- Osalege vahetusprogrammides: Kui võimalik, julgustage tööandjat korraldama vahetusprogramme teiste asutustega, et töötajad saaksid vaadata laiemat pilti ja õppida uusi lähenemisviise.
- Jätkake enesetäiendamist: Koolitused ja tööalased seminarid aitavad täiendada teadmisi ja arendada oskusi, mis on olulised tegevusjuhendaja igapäevatöös.
- Praktiseerige kriisiolukordade lahendamist: Koolitage ennast ja kolleege keeruliste olukordade lahendamiseks – olgu see seotud agressiooni, kriiside või erivajadustega klientide ootamatu käitumisega.
Kokkuvõte
Tegevusjuhendaja töö vajab pidevat enesearendamist ja praktiliste kogemuste omandamist. Nii nagu elu ise on mitmekesine ja arenev, peavad ka tegevusjuhendajad olema avatud uutele kogemustele, et toetada oma kliente parimal võimalikul viisil. Teadmised ja oskused, mida saab koguda erinevatest asutustest ja kliendigruppidest, on hindamatu väärtusega, aidates mõista inimese arengut kogu elukaare jooksul ning valmistades ette keerukate olukordade lahendamiseks. Ainult läbi kogemuste on võimalik pakkuda tõeliselt kvaliteetset ja kliendikeskset teenust.