Tegelikult ma mõtlesin eile, et lõpetan sotsiaalvaldkonnaga mõneks ajaks ja astun eemale, sest ma saan aru, et töökiusamist ei ole võimalik peatada seni kuni asutuse juhid seda tolereerivad. Olla iseenda boss on ainuke valik, kuidas ses ebaõigluse virr varris toimetada ja töötada inimeste teadlikuse tõstmise nimel. See on väga tugev ja aus äratundmine. Võib olla […]
Üks erivajadusega kliendi juhtum siia vahele. On üks pidupäev ja üritusel lahkumisel jääb klient saapapaeltega kohmitsema. Majas töötav tegevusjuhendaja suunab klienti tegutsema, et teeme natuke kiiremini. Seljataga seisev asutuse juhataja ütleb siis kliendile nimeliselt, et tee ruttu, muidu saad tappa.Kaks kliendi majas töötavat tegevusjuhendajat vaatavad üksteisele otsa, et misasi see nüüd oli siis. Ja tõlgendavad
Mis on antud loos väär? Mõtleme koos. Read More »
Töökiusamine ja erivajadustega inimeste väärkohtlemine on tõsised probleemid, mis võivad jääda märkamatuks või tähelepanuta nii organisatsioonides kui ka laiemas ühiskonnas. Need nähtused mõjutavad sügavalt ohvrite vaimset ja füüsilist heaolu ning nõuavad meie kõigi tähelepanu ja sekkumist. Töökiusamine: varjatud oht töökeskkonnas Töökiusamine hõlmab korduvat põhjendamatut käitumist töötaja või töötajate rühma suhtes, mille eesmärk on isikut alandada,
Tartu Herbert Masingu Kool, mis on tuntud erivajadustega laste õpetamise poolest, on hiljuti sattunud avalikkuse tähelepanu keskmesse seoses töökiusamise süüdistustega. Möödunud aastal lahkus koolist 18 õpetajat, mis on tekitanud muret kooli sisekliima ja juhtimise osas. Ohtuleht Tartu Postimehe juhtkirjas on välja toodud, et koolist tulnud sõnumites domineerivad näited, kus direktori lähedased kolleegid on õpetajatele järjekindlalt
Töökiusu juhtumitesse tõsidusega suhtumine Read More »
Seoses võrdõigusvoliniku arvamusega, mis oli selline: Töötajad peavad üksteisega töö ajal suhtlema viisakalt ninghoiduma teemadest, mis võivad kaastöötajaid solvata, sealhulgasseksuaalse alatooniga teemadest, kuna see võib viia ahistamiseni.Tööandjal on kohustus tagada turvaline töökeskkond, sh keskkond,mis on vaba seksuaalsest ahistamisest. Kui tööandja on töötajaidteavitanud nende õigustest seoses diskrimineerimisega ningreageerib võimalikust ahistamisest või diskrimineerimisest teadasaades koheselt, viies läbi
Hoolsuskohustusest paberil ja mis toimub tegelikkuses Read More »
Jah, see moto kõlab tõesti väga irooniliselt, kui vaadata, kuidas tegelikus olukorras on inimesi karistatud just nimelt vigade väljatoomise või oma piiri kehtestamise eest. See lause on mind viimasel ajal saatnud. Mitte oma lohutava tähenduse tõttu, vaid selle vastuolulise varjundiga, kui panna see tänaste sündmuste konteksti. Nimelt, kas kõigil on ühtemoodi õigus eksida? Või on
Vigade tegemisest, eksimistest ja “tühistamistest” Read More »
💬 Ma kutsun Sind, hea lugeja, kaasa mõtlema ja kaasa rääkima.Kas oled ise kogenud olukordi, kus eksimine oli lubatud ainult “valitud” inimestele?Kas oled näinud, kuidas “õppimise võimalus” tähendab tegelikult kellegi kõrvaletõrjumist? Jaga oma mõtteid kommentaarides või kirjuta mulle otse. Just ausad lood ja jagatud kogemused on need, mis aitavad meil päriselt edasi liikuda – õppides,
Vigade tegemine ja eksimine on lubatud. Sest neist me õpime. Read More »
🎭 “Kuidas töökiusamine muutub kollektiivseks ‘valesti mõistmiseks’” Töökohal võib juhtuda imesid. Näiteks seda, kuidas korduvalt valetav, üleolev ja silmi pööritav kolleeg suudab ikka ja jälle veenda juhtkonda, et kõik on korras. Et “teised saavad lihtsalt valesti aru”. Et “see polnud üldse nii”. Ja mis kõige kummalisem – seda ka usutakse. Isegi kui tõendusmaterjal laotakse letti.
Hea juht kui inimõigus töötajale Read More »
Mõni mälestus ei taha valguses püsida – nad tahavad vajuda, settida, vaikida. Ja sina ei pea neid kogu aeg välja tirima. Mitte kõike ei pea mõistma või lahti harutama. Mõnda asja tohib lihtsalt lubada minna – allavoolu, oma teed. Sa oled selleks valmis, kui su sees nii ütleb. 🌊 Las vesi kannab. Las põhja vajub,
Hüvastijätt häbiga – ja lubadus iseendale. Read More »
Elus satume tihti olukordadesse, kus meie reaktsioonid ei ole seotud ainult hetkelise olukorraga, vaid tuletavad meelde mineviku valu, hirme või ebamugavusi. Need hetked, kus meie sees hakkab midagi valutama – me ei tea alati, miks, aga meil on tunne, et midagi käivitub – nimetatakse triggeriteks. Meil kõigil on neid oma elus. Need võivad olla seotud
“Miks on oluline tegeleda oma sisemiste haavade ja triggeritega?” Read More »
